de

del

Paul Antoine Matos
Oochel Fabrizio León Diez
K'iintsil

Jo', Yucatán
Miércoles 17 ti' mayo, 2017

U seten yantal mola’ayo’ob, k’am xíimbal máak yéetel k’áaxe’ yaan u beetik u k’expajal uchak u bin u k’astal ja’ tumen ta’ap’ yéetel cloro, wa ka jach yanak yáax k’iin, beey tu jets’aj máax jo’olbesik Desarrollo Urbano y Medio Ambiente (Seduma), Eduardo Batllori Sampedro.

Ti’ jump’éel k’áat chi’ tsikbal, tu ya’alaje’, yo’olal u k’expajal bix u máan k’iino’ob yéetel u seen ch’a’akal che’obe’, ts’o’ok u jelpajal bix u máan yáax k’iin ti’ le ts’ook ja’aobo’oba’, tumen ku jach beetik ooxol, ts’o’okole’ tia’al abril ti’ 2016 yéetel ti’ le ja’aba’ yanchaj maanal ti’ 15 k’iino’ob tu jach beetaj ooxol maanal ti’ 40 grados.

Ku jach beetik u tuukul máak, tumen ts’o’ok u jach p’íitchajal u k’áaxal cháak, tumen le je’elo’ ma’ ten u cha’a u suut tu yóol u beelilo’ob ja’ yaan yáanal lu’um je’el bix k’a’abéete’, ts’o’okole’ le je’elo’ yaan u k’exbesik meyajo’ob ku beeta’al ti’ Yucatán.

Tu tsolaje’, noj loobil ku yantal yo’olal yáax k’iine’, yan u yúuchul ken jach ya’abak ta’ap’ tu’ux ku núup’ul ch’íich’ ja’ yéetel chéen ja’ yáanal lu’um. U yúuchul le je’ela’ ku k’aaba’ta’al beey versión del gradiente hidráulico.

Ts’o’ok u máan ka’ap’éel ja’abo’ob uchik u k’áatchi’ta’al tumen La Jornada Maya, Ismael Mariño Tapia, aj xak’al xook ti’ ciencias marinas ti’ u noj najil xook Universidad de Plymouth. Te’e k’inako’obe’, leti’e’ tu ya’alaj sajbe’entsil u yúuchul le je’elo’ tumen je’el u múuch’ul yéetel le ba’ax suuk u yúuchul sáansamal ti’ yóok’ol kaab, tumen wa táan yáax k’iin wa táan u ka’antal ja’e’, ch’óoch’ ja’e’ ku jach aaltal yóok’ol chéen ja’, beey túuno’ ku píitmáansik tak le kéen u beet u jach ch’óoch’chajal ja’.

Batllori Sampedro tu ya’alaj ti’ jump’éel ja’ab ti Yucatáne’, ku k’áaxal cháak ichil 900 tak mil milímetros. Yáanal lu’ume’ ku k’uchul chéen 15 por ciento ti’ le ja’o’, kex 150 milímetros.

Wa tumen ka píitmáanak ch’óoch’ ja’ tak tu’ux yaan chéen ja’e’, je’el tak u ch’éenel u yantal potable ja’, yéetel yaan u k’askúuntik kool.

U seen ch’a’akal che’ ti’ Jo’ ku jach beetik u yooxoltal, tak u yu’ubal kex 50 grados.