de

del

Dpa
Oochel Ap
K'iintsil

Viernes 8 ti' junio, 2017

U yáax yantal wíinik ti’ yóok’ol kaab, asab úuchben ti’ le ku tukulta’alo’: aj xak’al xooko’ob ti’ Instituto Max Planck (MPI) ti’ Leipzig (Alemania) tu kaxantajo’ob ti’ Marruecos, u yúuchben baakel homo sapiens, yaan kex 300 mil ja’abo’ob u yúuchbenil, beey ts’a’ab k’ajóoltbil tu pik’il ju’unil Nature.

Beey túuno’, baakelo’obe’ kex 100 mil ja’abo’ob asab úuchbentak ti’ le ku tukulta’al ka’ach u jach úuchbenilo’ob, kaxanta’ab ti’ Etíopia yéetel yanchajo’ob kex 195 mil ja’abo’ob paachil. Le je’ela’’, ku ts’áakto’on u páajtalil k tukultik uláak’ ba’alo’ob ku ya’alal ti’ uláak’ ba’al kaxanta’an ba’lae’ jóok’sa’an u tsikbalil, beey tu ya’alaj aj xak’al xooko’ob ti’ MPI, jo’olbesa’an tumen Jean-Jacques Hublin.

Aj xak’al xooko’obe’ ku ya’alikobe’, tak beora’ u baakel homo sapiens le jkaxta’ab ti’ Florisbad (Sudáfrica), kex 260 mil ja’abo’ob u yúuchbenil. K tukukltik ka’ache’, u jach úuchbenil wíinike’ yanchaj kex 200 mil ja’aob’ob paachil, tu lak’inil África, tu ya’alaj Hublin. “Ba’ax k ojele’, ku ye’esik homo sapiense’, kajlaj ti’ tuláakal continente africano kex 300 mil ja’abo’ob paachil”.

Ichil ba’ax ku ya’alal tumenaj xak’al xooko’obe’, ku tukulta’ale’ táanil ti’ u p’a’atal África tumen wíinik, kex 100 mil ja’abo’ob paachile’, míin ts’o’okili’ u kajtal ti’ tuláakal continente. Beey u tukulta’al tumen aj xak’al xooko’ob, uchak u kaxantiko’ob baakelo’ob yéetel kojo’ob, kex jo’otúul máak, tu kaajil Jebel Irhoud, kex 100 kilómetros tu xaman lak’inil Marrakech.

Hublin yéetel u múul meyajo’obe’ tu jach xak’alto’ob u xéexet’al baakel, jbeeta’ab tomografía computarizada (micro-CT). Ba’ax ku chikpajale’ ku ts’áak ojéeltbil uláak’ ba’alo’ob yo’olal bix úuchik u máan ja’abo’ob te’e k’inako’obe’. Beey túuno’, páatchaj u je’ets’ele’, u táan u yich yáax homo sapienso’obe’ ts’o’okili’ u chikpajalo’ob tu beel , ka’alil paachile’ asab chowak.