de

del

Paul Antoine Matos / Enviado
Óscar Rodríguez
De la Redacción

Lunes 31 ti' julio, 2017

Ti’ le k’iino’oba’, tu’ux táan u kaxanta’al ka yanak u muuk’ kaaj tu táan le talamilo’ob táan u yanta’alo’obe’, táan xan u chíikpajal ba’ate’el ku taal u beeta’al tumen zapatistas, máako’ob ku kaxantiko’ob u jóok’olo’ob táanil, ba’ale’ ma’ yéetel loobilaji’. Ku beetiko’ob yéetel miatsil beyxan yéetel its’at, u tuukulo’obe’ ka béeyak u múul yantal tuláakal kaajo’ob, ba’ale’ ka p’áatak paachil xan capitalismo yéetel neoliberalismo, ku jach péektsilta’al tumen u jala’achil u noj lu’umil México, Enrique Peña Nieto, beyxan tumen u jala’achil Estados Unidos, Donald Trump yéetel uláak’ múuch’kabilo’ob je’el bix Banco Mundial yéetel Fondo Monetario Internacional.

Tu k’aalalil meyaj u cha’anil CompArte por la Humanidad, zapatistas ti’ Chiapas yéetel máax táakpaja’an ti’ Sexta Declaración la Selva Lacandona, múul yanchajo’ob kex k’áax cháak yéetel ye’eb tu kúuchil El Caracol ti’ Oventik.

Te’e súutuko’ chikbesa’ab u jaajil kuxtal México yéetel yóok’ol kaab, tu’ux táan to’okol k’áax ti’ máasewal wíiniko’ob. Kex beyo’ tu ts’áajo’ob k’ajóoltbil tuukulo’ob yaan tia’al ka béeyak u yantal yóok’ol kaab no’ojan tia’al kuxtal, tu’ux ka béeyak u múul yantal máak kex yaan ba’al jela’antak yéetel ka yanak múul kuxtal.

Tu k’iinilo’ob táan u beeta’al cha’ane’, yanchaj u ye’esajil balts’am, cha’an, paax, k’aay tuukulo’ob, káan iik’ ti’ilil, óok’ot yéetel boon, ichil uláak’ ba’alo’ob. Tuláakal meyajo’obe’ jbeeta’an ti’ Centro Integral de Capacitación Indígena Unitierra, Chiapas.

Beyxan k’a’ananchaj u meyaj x-óok’ot Argelia Guerrero, máax tu beetaj u ye’esajil Yo vengo a ofrecer mi corazón, tu’ux tu tsikbaltaj u muuk’il yéetel u ba’atelil México lik’ul Revolción tak ti’ le k’iin yaniko’ona’, beyxan tu ye’esaj ku yáantik u taatatsilo’ob Ayotzinapa.

Táakpaj xan aj its’at Antonio Gritón, yéetel u meyajil gráfica; aj boon Gustavo Chávez Pavón; u múuch’kabil aj its’ato’ob gráfica La Espiral de Fuego; u múuch’il k’aay Abejas de Acteal yéetel Los Originales de San Andrés, ti’ Oventic, Chiapas.

Beey túuno’ tu noj kaajil Jo’e’ beetchaj u ka’a cha’anil Festival CompArte por la Humanidad, tumen Frente Zapatista de Liberación Nacional, tu’ux jch’a’ab u t’aanil “Contra el Capital y sus muros: todas las artes” beey u nooyil cha’an.

Meyajo’obe’ jbeeta’abo’ob tu kúuchil Centro Cultural Tapanco, tu’ux paaxnaj Emiliano Buenfil y Las Hijas del Rap. Beyxan ka’alikil táan u yúuchule’ páayt’anta’ab máak tia’al u táakmuk’ta’al María de Jesús Patricio Martínez, yéeya’ab tumen Concejo Nacional Indígena (CNI) tia’al u ketikubáaj tu yéeytambalil 2018.