de

del

De la Redacción /Notimex
Oochel La Jornada Baja California
K'iintsil

Martes 15 ti' agosto, 2017

Junmúuch’ aj xak’al xooko’ob ti’ Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM), táan u beetiko’ob jump’éel xak’al xook tu’ux ku kaxanta’al u sáasilchajal bix u béeytal u seten áalkab tarahumaras wa rarámuris.

Aj xak’al xooko’ob ti’ Instituto de Investigaciones Antropológicas ti’ UNAM, ku xak’altiko’ob ba’ax yaan u yil wíinkilal, miatsil, u lu’umil tu’ux kajliko’ob yéetel ba’ax ku jaanta’al tia’al u jach yila’al bix u wíinkilal wíinik ti’e kaajo’.

Kex tumen ts’o’ok u xáantal uchik u yojéelta’al u yáalkab rarámuris, yan ba’alo’ob ts’o’ok xan u k’expajal yóok’olal ba’alo’ob je’el bix túumben mola’ayo’ob, beey tu tsolaj aj xak’al xook Luis Alberto Vargas Guadarrama ti’ UNAM Global.

“Walkila’ yaan máax áantiko’ob, ku biinsa’al ba’al u yuk’o’ob yéetel ku ya’alal bin u beeta’al tarahumara ketlamo’ob ti’ Bosque de Chapultepec. le beetik yaan ba’alo’ob ts’o’ok u k’expajalo’ob ti’ bix u beeta’al ka’achi. Ba’ale’ yaan máak kk’aj óol láayli’ jach t’aalal u miatslti’ob”, tu ya’alaj.

Tia’al tarahumaraobe’, áalkabe’ ma’ jump’éel ketlami’, chéen kuxtal, tuukul yéetel jump’éel bix u na’atal yóok’ol kaab. Le beetik, k’a’anan u chíimpolta’al u miatsilo’ob, bix suuk u kuxtalo’ob yéetel bix u biinsiuba’ob yéetel ba’ax ku bak’pachtiko’ob.

“Áalkabe’ ku wóolméek’tik tuukul yéetel na’at, ba’ale’ ma’ sáasilchajak, ba’ale’ ku tukulta’ale’ yaan ba’al u yil yéetel K’iin, le beetik ku ye’esa’al beey junwóol ku kóocha’ta’al tumen máax ku yáalkabo’ob”.

Tu ya’alaj yaan kaajo’ob k’i’itpaja’ano’ob tu chowakil sierra, le je’elo’ jump’éel ba’al k’a’anan, tumen k’a’abéet u kaniko’ob áalkab ka’alikil táan u xuulchajal wíinik, ti’ ku káajal túun u suuktalo’obi’.

Aj xak’al xooke’ jump’éel múul meyaj ku beeta’al yéetel xonáalo’ob Martha Balcázar Quintero yéetel Javier Rivera Morales; u ts’ooka’, tu xak’altaj ba’ax yaan u yil bix u máan k’iin tu wíinkilal rarámuri máak.

“U meyajtmaj xaak’alilo’ob tia’al u yojéeltik ba’ax ts’o’ok u jelpajal ti’ le máasewal kaaja’, tia’al beyo’ u sáasilchajal ba’axten u jach ojelo’on áalkab”, ts’o’ok u yilik jayp’éel k’eexilo’ob tu baakelo’ob yéetel tu nuuktakil u yooko’ob.