de

del

Margarita Robleda
Oochel Cuartoscuro / Emiliano Thibaut
K'iintsil

Jo', Yucatán
Lunes 11 ti' septiembre, 2017

Míin ma’ ya’ab ba’al k-ojel máaxo’on kxíimbali’, ma’ táan u páajtal kseen ktuukul, wa junpáay yaniko’on, wa ts’o’ok u ka’antal kxook, ba’ale’ wa táan kxíimbaltik bejo’obe’, ku taaktal k-ojéeltik ba’alo’ob yéetel yaanto’ob k’áatchi’ob, k-paakat ku taaktal kna’atik ba’ax ku yúuchul yéetel ktáakpajal: kts’áak k-óol tia’al kjóok’sik táanil México, tumen beey jump’éel rompecabezas laj xa’ak’tan u xéexet’alo’ob.

Ka’alikil ti’ yanen San Cristóbal de las Casas tin wojéeltaj ku beeta’al jump’éel cha’an tumen zapatistas, le beetik yanchaj in bin in cha’ant ba’ax le ts’o’ok in seen wu’uyik u tsikbalta’al 23 ja’abo’ob, tu’ux ku yantal bin tse’eko’ob, péektsiklo’ob, xaak’alo’ob yóok’ol ba’al yaan u yil yéetel zapatistas. Bino’on ti’ jump’éel colectivo luk’ mercado; jach ko’omak in wóol tumen in wojel túumben ba’al ken in beetej, tin tséele’ kulukbal juntúul táankelem xi’ipal ku meyaj Conafe, táan u biinsik jayp’éel tsikbalo’ob yéetel na’ato’ob tia’al u meyaj yéetel u xoknáalo’ob.

Pasamontaña’ob tu ya’alajto’on ts’o’ok k’uchul. Tu ch’a’ajo’ob kk’aaba’ yéetel ts’a’abto’on gafete; ka’aj ooko’one’ k’u’ubo’on yiknal óotúul xlo’obayano’ob, máaxo’ob ki’imak u yóol uchik u k’amiko’ob tumen ma’ tu ta’akaj u che’ejo’ob yáanal u palicate’ob. Jach kp’ilmaj k-ich ka’alikil xíimbal tia’al k-cha’antik jats’utstak najo’ob, aj its’ato’obe’ ku yáantaj’ob tia’al u mu’uk’ankúunsiko’ob u tuukulil: “ka yanak México ma’ tu su’ulaktal mixtech u p’ektik u yúuchbenil k’iino’ob”, tu ja’abil 1997, úuchik u beeta’al u múuch’tambalil intergaláctico EZNL tu ya’alaj, “e’esbil u táan u yich yaanal México, máasewal México, México ku cha’ak’abtik u yóol yéetel ku ba’atel tia’al u yantal u kúuchil ichil k’ajla’ay tu tséel le uláak’o’obo’, ma’ yóok’olo’obi’, México ti’ ya’ani’ yéetel ma’ tu cha’ak u lúubul”.

Ma’ sáame’, beey in wóol tin wu’uyaj ti’ yaan Eduardo Galeano, Carlos Monsiváis, Elena Poniawtoska, Luis Villoro yéetel uláak’ máako’ob láayli’ ku péek ku yóolo’ob, yaan u na’ato’ob yéetel u k’ubmajo’ob u yóolo’ob ti’ ba’ax ku beetiko’ob, beyxan máaxo’ob táan u xíimbalo’ob, ti’ jump’éelili’ beje’. Ma’ ya’ab u t’aan máaxo’ob láak’intiko’oni’, ba’ale’ tu biinso’on tak táanka’ab ti’ jump’éel kúuchil. Juntséelike’, ya’abach táankelem zapatistas yano’obi’, u nook’o’obe’ ku ts’áak kna’ate’ yaane’ choko u yooxol tu’ux u taalo’ob, yaan xane’ ke’el. Ba’ale’ tu láak’ tséelike’, ti’ kulukbal nojoch máako’ob, yéetel u xóolte’ob ts’áak u muuk’, u chíikilal ya’ab ba’al u yojelo’ob. Beey laj túumbentak u nook’o’obe’, beey wa úuch káajak u líik’skuba’ob utia’al: “comparte zapatista, contra el capital y sus muros, todas las artes”. Escenarioe’, táan u ye’esa’al jejeláas its’at cha’ano’ob, kin tukultik táan u ya’aliko’ob: “ma’ chéen teen tin juunali’, kaajen”.

Xa’ak’paja’anen. Tin na’ataj in láak’ Maruca Hernández, máax k’aayik Caracol, jump’éel in meyaj, ich tzotzil yéetel tzeltale’ yaan u k’aay te’e súutuko’, ka tin tukultaj in wa’alik ti’ob je’el in jan k’ayikti’ob jump’íit rap. Mixba’al. “Máax táanxelile” tu beetaj ba’ax yaan u beet San Cristóbal, ba’ale’ te’e súutuko’, Oventic, zapatista lu’ume’ leti’ob máax kéen u beeto’ob jejeláas e’esajilo’ob tia’al to’on, máaxo’ob t-núukaj u páayt’aano’ob. Jejeláas u miatsil máaxo’ob ku cha’ano’ob, jejeláas tu’ux u taalo’ob.

Séeb u jan a’alal u máan 23 ja’abo’ob, ba’ale’ ku chukik tia’al u líik’sa’al u yook jun jaats paalal. Ba’alo’obe’ ts’o’ok u k’expajalo’ob. Walkila’ máasewalo’obe’ ma’ “k’a’abéet” u tseliko’ob bej tia’al u máan coleto. Ma’ xan k’a’abéet u koniko’ob rábano chéen yo’olal le bajux ku ts’a’abilti’obe’. Ba´ale’ láayli’ yaan ya’abach ba’alo’ob unaj u beeta’al. Yaan ba’alo’ob láayli’ k’as talam yaniko’ob Guatemala, yaan máaxo’ob ku seen ts’a’abalo’ob meyaj cafetaleros, ba’ale’ chéen chúumuk ku bo’ota’alo’obi’. Láayli’ jach jump’íit u bo’otal máaxo’ob ku chuuyo’ob yéetel beetik meyaj k’abo’ob; jala’acho’obe’ ku ya’alik u beetik wa ba’ax ba’ale’ ma’ táan u beetik. Úuchben k’uuxil yéetel yaj óolale’ láayli’ ti’ p’aatale’, ts’o’okole’ ma’atáan u ch’éenel ka’alikil ma’ táan u yu’ubal máax láayli’ u xíimbale’, máax, xma’ xambo’ob; máaxo’ob kex jump’íit u nu’ukulo’ob, ayik’al u tuukulo’ob, yaan u na’ato’ob, walkila’, tu ayik’al u miatsilo’ob yéetel tu yáantajil u yéet kaajo’ob.

Tu beetaj in tuukul, yóok’ol u bejil, tu’ux na’ako’on tuka’aten colectivo tia’al ksuute’, ch’uyukbal jump’éel ts’íib ku ya’alik: “ch’a’aban u t’aanil tumen jala’acho’ob noj kaaj yéetel u méek’tankajilo’obe’, ma’ táan u páajtal u k’áatmáan kis buuts’ wa ma’ cha’abano’obi’, ma’ tu yutstal u pa’ak’al droga mix u yookol máak. Ti’ yanech ZAPATISTA LU’UM. Kaaj jets’ik ba’ax ku beeta’al”.