de

del

Dpa, Afp y Xinhua
Oochel Jeff Cottenden/Facebook
K'iintsil

Viernes 6 ti' octubre, 2017
Estocolmo

Kazuo Ishiguro aj ts’íib británico, sijnáal Japón, chíimpolta’ab yéetel Premio Nobel de Literatura 2017, tumen u ts’íibe’ jach “mu’uk’a’an u yóol”, beey jts’a’ab k’ajóoltbil jueves tumen Academia Sueca.

Leti’e’ u yóoxtúulil japonés (kex u síimubáaj yiknal británico'obe') u náajaltik le noj chíimpolala’, yáax náajalta’an tumen Kawabata (1968) yéetel Oé (1994).

K’ajóolta’an yo’olal u ts’íibilo’ob [i]Lo que queda del día[/i] (1989, beeta'ab u cha'anil) yéetel [i]Nunca me abandones[/i], aj ts’íib Ishiguro, 62 u ja’abil, chíimpolta’ab tumen tu ts’íibe’ ku chikbesik “u náachilku máan t-tuukul ti’ u jaajil yóok’ol kaab. Wa k xa’ak’tik u ts’íib Jane Austen yéetel Kafka ku taal u ts’áa’ to’on Kazuo Ishiguro”, j-a’ala’ab tu lu’umil Estocolmo tumen Sara Danius, máax beetik u secretariail Academia sueca, uchik u k’a’ayta’al.

Tu paache’, jp’áat Bob Dylan, máax jbeet u k’as yantal u xwo’okinil uchik u chíimpolta’al le ja’ab máaniko’. Ba’ale’ beyxan te’e ja’aba’, láayli’ jela’an uchik u yila’al tumen máax ku tukulta’al yaan u náajal ka’ache’ ma’ yéeya’abi’. Táan xan u pa’atal u k’ajóolta’al máax ku chíimpolta’al ka’achi tumen máaxo’ob ma’ tu éejentajo’ob u k’u’ubul chíimpolal Nobel ti’ aj paax.

Ishiguro káaj u ts’íibtik guiones tia’al u cha’anta’al series ti’ televisión, beyxan kóomkóom tsikbalo’ob. Ts’o’okole’ káaj u beetik chowak tsikbalo’ob, tu’ux ku jach chikpajal “u naak’ k’iino’ob ts’o’ok u máan yéetel k’a’ajesajilo’ob, tu’ux ma’atech u táakbesa’al ya’abach máak, ts’o’okole’ u yóol ts’íibe’ ma’ jach yaan u muuk’i’, je’ex suuk u beeta’al te’e chik’ino’”.

Tu ts’íibo’obe’ ku xo’okol ba’alo’ob yo’olal bix p’áatik Japón ka jts’o’ok ba’ateltáambal, nazismo yéetel k’iino’ob ma’ili’ káajak II Guerra Mundial.

U náajaltmaj u jach k’a’ananil chíimpolalo’ob káan iik’ ti’ilil ku k’u’ubul Reino Unido, je’el bix Premio Booker wa Premio Whitbread, u ts’íibe’ suta’an ich 28 t’aano’ob.

Ishiguro síij tu kaajil Nagasaki tu ja’abil 1982. Ka tu chukaj jo’ jabo’obe’, bin kajtal Reino Unido yéetel u láak’o’ob, Ka ts’o’ok u xokik inglés yéetel filosofíae’, tu ts’áaj k’ajóojltbil u ts’íibil Pálida luz, tu ja’abil 1954, ba’ale’ beyxan Un artista del mundo flotante, ku yúuchul tu kaajal, ma’ úuch máanak Segunda Guerra Mundial.

K’a’ajesajil, máan k’iin yéetel u lúubul u yóol maak chéen jayp’éel ti’ u nooyil u ts’íib, ba’ale’ u ts’íib ku asab utstal tu yich máake’: Lo que queda del día, (k’ajóolta’an xan beey Los restos del día), jbeeta’ab tak u cha’anil, tu’ux chikpaj aj beet balts’amo’ob Anthony Hopkins yéetel Emma Thompson.

Uláak’ u ts’íibe’, Nunca me abandones, beeta’ab xan u cha’anil, táakpaj Carey Mulligan, Keira Knightley yéetel Andrew Garfield. Aj ts’íibe’ káaj u ts’íib yo’olal ciencia-ficción. U ts’ook meyaj u ts’áamaj k’ajóoltbile’ ku k’aba’tik [i]El gigante enterrado[/i] (2015), tu’ux ku xo’okol u tsikbalil ka’atúul ch’ija’ano’on ku máan u kaxt u paalil.

Ukp’éel u áanalte’obe’ ts’áaba’an k’ajóoltbil ich káastelan, jóok’sa’an tumen u mola’ayil Anagrama. Ishiguro u ts’íitmaj xan uláak’ ba’alo’ob je’el bix [i]Nocturnos: cinco historias de música y crepúsculo[/i], beyxan ts’íibo’ob tia’al u cine yéetel televisión (The Gourmet ti’al BBC wa La condesa rusa, tumen James Ivory").