de

del

Katia Rejón
Oochel Facebook Frontera Invisible
K'iintsil

Jo’, Yucatán
Viernes 13 ti’ octubre, 2017

U kantéenil u beeta’al u cha’anil Festival de Cine y Vídeo Kayche’ Tejidos Visuales yaan u beeta’al 12 tak 21 ti’ octubre Yucatán, Campeche, Quintana Roo, Chiapas, Veracruz, Oaxaca, España yéetel Australia; yaan u ye’esa’al 75 cha’ano’ob documentales yéetel ficción, yo’olal ba’alo’ob je’el bix u páajtalil wíinik, u kaxtik u yo’och máak, u bin kajtal máak táanxel lu’um, máasewal tuukul yéetel autogestión. Te’e ja’aba’ yaan u táakbesa’al jump’éel túumben jaatsil yo’olal perspectiva de género.

U káajbalil cha’ane’ yaan u beeta’al tu k’iinil 13 ti’ octubre, tu kúuchil Centro Peninsular en Humanidades y Ciencias Sociales (Cephcis), UNAM, las 6 tu táal u yáak’abtal. Ti’al u káajale’ yaan u ts’s’abal kamp’éel kóom cha’ano’ob, ts’o’okole’ yaan u yu’ubal u juum u múuch’paaxil Son Jarocho de Mérida.

Tu lu’umil Yucatáne’ yaan u ts’a’abal cha’ano’ob ti’ 29 kúuchilo’ob, tu k’iinil 18 ti’ octubre yaan u beeta’al tu najil xook Escuela de Artes de Yucatán u tsikbalil La producción cinematográfica en Cuba el siglo XX.

Láayli’ tu k’iinil 18e’, tu kúuchil Museo Regional de Antropología Palacio Cantón yaan u ts’a’abal cha’antbil jejeláas e’esajilo’ob yaan ba’al u yil yéetel bim kajtal máak táanxel lu’um. Yaan u táakpajal aj xak’al xooko’ob Pedro Lewin yéetel Estela Guzmán, beyxan Lázaro Tuz, máax yaan u tsilbaltik jejeláas ba’alo’ob yo’olal máasewal tuukul. Tu k’iinil 19, yaan u beeta’al ja’atskab k’iin u tsikbalil Construcción y Deconstrucción Social del Género, tu’ux yaan u táakpajal Giovana Jaspersen, Diana Canto yéetel aj xak’al xook Dulce María Sauri.

Beyxan yaan u beeta’al ul´laak’ jump’éel tsikbal ku k’aba’tik Mujer, vídeo y empoderamiento: Tejiendo historias, tu’ux yaan u táakpajal máako’ob ku taalo’ob ti’ uláak’ kúuchilo’ob.

Ti’ jump’éel k’áat chi’ tsikbal jbeeta’ab yéetel Giovana Jaspersen, máax jo’olbesik u kúuchil Museo Palacio Cantón, tu ya’alaj kúuchil ku jo’olbesike’ táan u kaxantik ka yanak múul meyaj ti’al u beeta’al cha’ano’ob, yéetel ti’al u meyaj beey facilitador.

“K’a’anan u yantal ba’al beetbil tumen museos wa táan u t’aan máak yo’olal ba’alo’ob ku yúuchul te’e k’iino’oba’. Jeets’el p’áatiko’on, ka’alikil ktsikbaltik úuchben k’ajla’ayil, ba’ale’ ma’ tbeetaj ba’ax unaj kbeetik tu bejil túumben k’iino’ob”, tu ya’alaj.

Yo’olal túumben jaatsil cha’an yo’olal perspectiva de género, tu ya’alaj k’a’anan u tukultik tuláakal máak le jejeláas ba’alo’ob jets’a’an tumen kaaj yéetel miatsil. “Jump’éel nojoch tsikbal ku yantal ti’ le k’iino’oba’”. Mola’ayo’obe’ unaj u páaktiko’ob bej ti’al ka tukulta’ak jejeláas ba’alo’ob yo’olal le je’ela’, tumen jump’éel ba’al ku síijil tu páajtalil wíinik”.

Tu k’iinil 20 ti’ octubre yaan u beeta’al u táalleril ti’al táankelem videastas, tu kúuchil Yumtsil, Seduma. “Ba’ax ku tsikbalta’al te’e cha’ana’, ku ye’esik ti’ cha’ano’ob yaan ba’ax je’el u páajtal u beeta’al ti’al u mu’uk’ankúunsa’al biinsajbail. Ku chikpajal ma’ chéen u ba’alo’obil México. Ti’ lu’umo’ob je’el bix África, España, Europa láayli’ u yantal talamilo’ob ich kaaj”, tu tsolaj Zoila Jiménez, juntúul ti’ le máaxo’ob jo’olbesik cha’an.

Ichil cha’ano’ob yaan u ye’esalo’obe’ ti’ yaan [i]El otro lado de la tecnología[/i], tu’ux ku chikpajal bix u ts’o’okol yalabil tecnológicos tak África; [i]El cuarto reino[/i], tu’ux ku yila’al bix kuxa’anil junmúuch’ máako’ob bino’ob kajtal táanxel lu’um, ts’o’okole’ ku koniko’ob plásticos;[i] La Frontera invisible[/i], tu’ux ku cha’anta’al bix u péeksa’al kolnáalo’ob ti’ Argentina, ichil uláak’o’ob.

Tu ja’abil 2018 yaan u ye’esa’al tuláakal le cha’ano’oba’ ichil u méek’tankaajilo’ob Yucatán, ichil u nu’ukbesajil Consejos Comunitarios y Vecinales de Participación Social, ku beeta’al tumen Sedesol.