de

del

Ts'íib yéetel oochel Margarita Robleda
K'iintsil

Lunes 16 ti' septiembre, 2017
Dubái

“¡[i]Ábrete sésamo[/i]!” j-a’ala’abe’, ka’aj je’ek’apaj lu’um ti’al u búulil yéetel petroleo xtokoy lu’um. Táan u yáalkab u ja’abil 1969 ka káaj u jóok’sa’al konbil, ts’o’okole’ nu’ukulo’ob ku ko’onole’ séeba’an uchik u káajal u beeta’al. Je’el tak u yúuchul je’ex uchik Playa, tu’ux yanchaj ya’abach kolnáalo’ob tu konaj u lu’umo’ob, tu k’exaj u yotocho’ob yéetel u yatano’ob, tu manaj u kis buuts’o’ob Hummer yéetel sa’at u yóolo’ob. Ba’ale’ weye’, Sheik Rashid Bin Saeed Al Maktoum, (1912-1990), k’ajpoolta’an bejla’a beey Padre de la Patria, suuk u ya’alik: “In nool yéetel in yuume’, suuk u péeko’ob yóok’ol camello, tene’ suuk in máan yóok’ol in Mercedes, ba’ale’ in waal yéetel u yaale’ yaan u máano’ob yóok’ol u Land Rovero’ob, chéen ba’axe’ u yáabil in paalile’ yaan u suut máan yóok’ol camello”. Tu yojéeltaj petróleo chéen máan ken u beetej, le beetik tu tukultaj u beetik jayp’éel kúuchilo’ob: jump’éel u plantail u meyajta’al u ta’ap’il ja’, jump’éel kúuhil ti’al u jáayal yéetel u líik’il péepen k’áak’, World Trade Center, u jáal ja’il Jebel Ali, u asab nojochil yaan yóok’ol kaab, ichil uláak’ ba’alo’ob. Ba’ale’ tu na’ataj xan u múuch’ul máake’, ku beetik u yantal muuk’, le beetik tu t’anaj Emiratos ti’al ka beeta’ak Emiratos Árabes Unidos. Tu yóotajo’ob táakpajal: Abu Dhabi, Dubái, Sharjah, Ayman, Umm Al Quwain, Fujairah yéetel Rashid Al Khaiman. Quantar yéetel uláak’ juntúule’ tu yóotajo’ob meyaj tu juunalo’ob.

Ku tsikbalta’ale’ ti’ jump’éel xíimbal tu beetaj Nueva York, tu kúuchil Empire State tu ya’alaj: “wey ku káajal k’ajla’ayil”. Jaaj waa tuus, le máak náachchaja’an u tuukule’, tu na’ataj ti’al u beetik u k’uchul máak u xíimbalto’ob tak tu náach lu’umilo’obe’, k’a’anan u beetik u asab ma’alo’obil ba’al, u asab nojochil, u jach túumbenil, u jach jak’be’enil. Le beetik tu múul beetaj yéetel u jach ayik’alil baatsilo’ob Dubái, u jach ka’analil julbil naj yaan yóok’ol kaab, Burj Khalifa ku p’isik 828 metros u ka’analil. 60 dlls ku tojoltik u cha’antik máak Dubái lik’ul u pisoil 125, u na’akal máake’ jach séeba’an. Unaj in wa’alik noj kaaje’, óol beey jump’éel museoe’ jóok’sa’an táankab: yéetel le jejeláas jats’utstak kúuchilo’ob yaano’obe’ je’el u páajtal tak u beeta’al jump’éel kaambalil xook ti’ u noj najilo’ob xook yaan yóok’ol kaab. Ba’ale’ wey ka’analile’, ku páajtal in wilik beyka’aj lu’um ts’o’ok u “yokolta’al” ti’ k’áak’náab, le beetik kin k’a’ajsik ba’ax ku ya’alal “ja’e ma’ tu tu’ubsaj”, ts’o’okole’ wa jaaj tu k’áak’náabil Golfo Pérsico ku ya’alal mina’an chak ik’alo’obe’, láayli’ xan ku ya’alal ma’atech u tíitkubáaj lu’um tu Péetlu’umil Yucatán ba’ale’... ¡tíitpaj lu’um!

Jiit’ náayo’ob yéetel jets’ tuukulo’ob. Walkila’ u taak’inil lu’ume’ ku yantal yo’olal aj xíinximbal máako’ob, ts’o’okole’ ti’ petróleo chéen u 20 por cientoil taak’in ku yoksik. Beey túuno’, ti’al máaxo’ob uts tu yich deportes blancos, tu lu’umil Dubái yaan jump’éel u pistail esquí yaan u yóok’olil tu’ux ku yu’ubal cero grados, kex táankabe’ 54 ku ye’esik termómetro. U chowakil fuentes danzarinaso’obe’ ku p’isik 275 metros u chowakil, 25 por ciento asab nojoch ti’ le yaan hotel Bellagio, tu kaajil Las Vegas. Ku tukulta’ale’ u hotelil Burj Al Arab chéen leti’ yaan yóok’ol kaab yéetel 7 estrellas. Abu Dhabie’ yaan jump’éel k’íiwik beeta’an ti’al Ferrari, tu winalil diciembre suuk u beeta’al u ketlamil Fórmula Uno. Beyxan láayli’ te’e baantao’, suuk u beeta’al u ketlamil camello’ob, tumen le ba’alche’oba’ yéetel i’obe’, jach uts tu yich emiratío’ob.

Jump’éel ba’ax tu beetaj u ja’ak’al in wóole’, leti’ uchik in wilik Ernesto Cab Vera, juntúul yukatekoil táan u beetik u chefil Dubái; tu yo’olale’ béeychaj in ki’ jaantik sáalbuut’o’ob yéetel marquesita’ob te’e noj lu’umo’, ba’ale’ lelo’ yaanal tsikbalil.