de

del

Juelita Martínez
Oochel Ch'a'aba'an web
K'iintsil

Martes 28 de noviembre, 2017
Ensenada, BC

Walkila’, u sa’ata’al vaquita marina jump’éel ba’al jeets’el yaan u yúuchul. U p’íitchajal sapay ja’, u jach p’íitil u jejeláasil u genética yéetel u chu’ukul tu ja’il Golfo de California jayp’éel ba’alo’ob ts’o’ok u beetik u k’as ch’éenel u yantalo’ob, beey tu ya’alaj Salvador Galindo Bect, u jxak’al xookil Universidad Autónoma de Baja California (UABC).

Tu jets’aj u múuch’kabil Comité Internacional para el Rescate de esa especie (Cirva) tuusnaja’an yo’olal meyaj u beetmaj ti’al u kaláantik ma’ u sa’atal. T’aanaj xan yo’olal u jala’achilil México tumen chéen le múuch’kabil je’elo’ ku yu’uba’al u t’aan, ts’o’okole’ mina’an xak’al xook táakmuk’tik ba’ax ku ya’alal, ma’ xan táan u chíimpolta’al ba’ax ku ya’alik aj xak’al xooko’ob.

Tu ya’alaje’, ti’al u ts’aatáanta’al marsopae’, luk’sa’ab u páajtalil u meyaj u jchuk kayilo’ob San Felipe uchak ch’éenel u chukiko’ob le ba’alche’ je’elo’ ba’ale’ bino’ob yóok’ol totoaba, ts’o’okole’ ku ya’alale’ le je’elo’ ya’ab ba’al yaan u yil yéetel u ch’éenel u yantal vaquita.

Tu yaj óoltaj jala’acho’ob México’e’, ma’atáan u chíimpoltik ba’ax ku ya’alal tumen aj xak’al xooko’ob kaambanaja’an tu ja’ail Alto Golfo de California; chéen ku ch’a’ajoltik ba’ax ku ya’alal tumen Cirva, kex tumen sáaj máaxo’obi’. Ba’ax túun u beelal hidrología, ecología wáaj química. Tu’ux yaan máaxo’ob jo’olbesik le xookilo’oba’, tu k’áat chi’itaj.

J xak’al xooke’ ku tukultik tu jeel u seen xu’upul taak’in ti’ jump’éel ba’ax tu’ux ma’atáan u jóok’ol ba’ale’, unaj u t’o’oxol ti’ meyajo’ob je’el u páajtal u beeta’alo’ob ti’al beyo’ u xu’ulsiko’ob talamilo’ob ku yantal ich kaaj tu yo’olal, je’el bix úuchik ka je’ets’ ma’ tu páajtal u chu’ukul kay San Felipe, tu’ux chéen le ku meyajta’al ka’ach.

U kíimil juntúul u xch’upul vaquita marina jchu’uk 4 ti’ noviembre máaniko’ jump’éel ba’ax úuch tumen ma’ paal uchik u beeta’al ba’ali’. Jóok’sa’ab ich ja’ kex tumen ojeláan marsopa’obe’ ma’ tu kaniko’ob kuxtal wa ku k’a’alal táanxel tu’ux suuk u kuxtal, beey tu tsolaj ti’ jump’éel tse’ek jbeeta’ab UABC, Ensenada.

Péek óol yanchaj yo’olal cambio ambiental, ts’o’okole’ u chu’ukule’ tu beeaj u kíimil, tu ya’alaj Galindo Bect.

Tu ya’alaj u kuxtal vaquita marina yéetel totoabae’ ya’ab ba’al u yil yéetel estuarios; ts’o’okole’, k’eexilo’ob yanchaj tu yáalkab ja’il Coloradoe’ tu beetaj u p’íitchajalo’ob. Beyxan, tu k’áataj ka éejenta’ak yaan jump’éel ecológico talamil yo’olal k’eexilo’ob táan u yantal Alto Golfo de California, ti’ México yéetel Estados Unidos.

Tu ja’abil 1990, ka je’ets’ beey ba’alche’ yaan u sajbe’entsil u sa’atale’, jxo’ok 567 u túulal; ti’al u ja’abil 2000 yaan ichil 300 yéetel 150, ti’al 2014 ma’ tu máansik 100 u túulal, ts’o’okole’ walkila’ ma’ tu máan ti’ 30 u túulal.