de

del

Juan José Olivares
Oochel cortesía de la Filmoteca de la UNAM
K'iintsil

U Noj Lu'umil México
Jueves 1º ti' febrero, 2018

[i]Tepeyac[/i], canónico cha’an tu’ux ku yáax chikbesa’al ichil cine beeta’an México bix uchik u káajal u chíimpolta’al U Ko’olebil Guadalupe, jump’éel k’a’anan cha’an yaan u páajtal u cha’anta’al tuka’atéen yo’olal u meyajil Filmoteca ti’ u noj najil xook Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM).

Táabsa’ab tu ja’abil 1917, yéetel yaan u páajtal u cha’anta’al ichil 39 Feria Internacional del Libro del Palacio de Minería. U paaxile’ j beeta’ab tumen pianista José María Serralde, máax jo’olbesik Ensamble Cine Mudo.

U yutsikíinsa’al [i]Tepeyac[/i], béeychaj yo’olal áantaj ku ts’áak Filmoteca ti’ UNAM yéetel Academia Mexicana de Artes y Ciencias Cinemagráficas (AMACC). Le cha’ana’, beyxan El tren fantasma, El puño de hierro y La banda del automóvil gris chéen leti’ x mukul cha’ano’ob beeta’an tu’ux ku chibesa’al wa ba’ax jaaj; ficciónil cha’ano’ob beeta’ab yéetel aj beet balts’amo’ob.

[b]Cha'ano'ob beeta'an[/b]

Uláak’ ba’alo’ob beeta’ab ti’ cine mexicano te’e k’iinako’obe’ cha’ano’ob je’el bix documentales wa péektsilo’ob, ba’ale’ mix jump’éel ficcióni’, le beetik k’a’anan ba’al, beey uchik u ya’alik Albino Álvarez máax beetik u subdirectoril Rescate y Restauración ti’ Filmoteca, UNAM.

Ka’aj máata’ab [i]Tepeyac[/i] tumen noj najil xooke’, chéen jump’éel copia positiva yaan ka’ach ti’al u ye’esa’al, beey tu ya’alaj Álvarez, máax yaan u t’aan yo’olal cha’an, formato devedé yéetel beyxan u táabsaj paaxil Serralde.

Ti’al u yutskíinsa’al [i]Tepeyac[/i] táan u meyaj junmúuch’ máako’ob, káaj u meyajta’al yóok’ol jump’éel copia jóok’sa’ab ti’ u chuunil yáax táabsa’ab beeta’an, nitrato de celulosa jóok’sa’ab ti’ jump’éel duplicado positivo ma’ jach paatal yanik ka’achili’. U cintaile’ jóonjon k’askúunta’an, wáawáaya’an tu’ux yaan u baaseil yéetel u emulsiónil, beyxan chika’an yaan ba’ax táak’ ti’, ichil uláak’ ba’alo’ob.

Tu ts’ooke’ meyajta’ab 49 mil 110 fotograma’ob, jujump’éelil uchik u bin u cho’obol, ichilo’obe’ yanchaj 107 u p’éel intertítulos tu’ux k’a’abéetkunsa’ab jump’éeili’ u woojilo’ob, chíimpolta’ab le yáax ts’áabo’obe’.

U jejeláasil jaatsil meyaj ti’al u yutskíinsa’al Tepeyac jóoksa’ab beya’: “estabilización, flicker, u cho’obol sak yéetel box wáawáayo’ob, luk’sa’ab u scratchil yéetel utskíinsa’ab u boonilo’ob”.

Jump’éel chowak cha’an ts’o’ok u k’atbesik ya’abach ba’alo’ob je’el bix ka’aj táabsa’ab láayli’ ti’ u ja’abil táan u je’ets’el Constitución, tu’ux a’alabe’ ma’ unaj núup’ul ba’ax ku oksaj óolta’al yéetel kaambal.

Chowak cha’ane’ ku ch’a’achitik u liberal ts’íib Ignacio Manuel Altamirano, La fiesta de Guadalupe, tu’ux ch’a’ab ts’íib je’exili’ uchik u ts’íibta’ale’ ti’al u ts’áabal ti’ intertítulos.

Beeta’ab tumen Carlos E. González yéetel José Manuel Ramos, ku ya’alik Albino Álvarez, tu ts’áajuba’ob u beetiko’ob yéetel u yóol u ts’íib Altamirano. Tu tukultajo’ob u koniko’ob cha’an ba’ale’ ma’ tu béeykunsajo’obi’.

Beyxan ku ya’alike’ Tepeyac ku ye’esik jump’íit ti’ u chowak cha’ano’ob yo’olal Villa, ti’ u Noj Kaajil México, beyxan xíimbal beeta’ab tumen J K’iin Hidalgo, tu’ux ku táanilkunsik u paanil u Ko’olebil Guadalupe.

Ku tsikbaltik cha’ane’ j beeta’ab tumen máako’ob ma’ kaambanajo’ob yo’olal bix u beeta’al cha’an, chéen bix u ts’áak u na’ato’ob, le beetik ku chikpajal jela’an ba’alo’ob ti’ u yoochelo’obi’, ti’ bix u tsikbalta’al wa bix u chikpajal aj beet balts’amo’ob.

Álvarez tu chíimpoltaj utskíinaj beeta’abe’ ts’o’okspaj tu beel.

[b]U paaxil [/b]

Ti’al cha’ana’ ts’o’ok u beeta’al jejeláas u paaxili’, táabsa’ab tumen TV UNAM yéetel ts’o’ok u beeta’al ti’ jejeláas kúuchilo’ob. Ikil u máan ja’abo’obe’ ts’o’ok u bin u k’expajal, beyxan u múuch’il Ensamble de Cine Mudo, jo’olinta’al tumen José María Serralde, máax tu kaxtaj u jel tukultik ti’al ka chikpajak u noj ba’alili’. Ba’ax tu ye’esaje’ óoli’ ma’ jach talami’, ba’ale’ no’oja’an ti’al meyajo’ob tu’ux nojba’al cha’an yéetel u tsikbalta’al wa ba’ax.