de

del

Ts'íib yéetel oochel Conacyt
K'iintsil

Viernes 2 ti' marzo, 2018

Africanos, afrodescendientes yéetel sak éek’ wa pardo máako’ob (u ch’i’ibalil maaya’ob yéetel africano’obe’) kajlajo’ob Yucatán yáanal u k’ab sak wíiniko’ob, máaxo’ob palitsilto’ob, tumen máax ti’ yaan t’aak’ine’ ku páajtal u manik máak ti’al meyaj. Jujump’íitil uchik u bin u ya’abta’alo’ob, tumen káaj u yantal u paalal yéetel maaya ko’olel, beyxan sak wíiniko’obe’ tu k’a’abéetkunso’ob ti’al u ba’atelta’al k’áaxo’ob.

Jorge Victoria Ojeda, u j xak’al xookil Universidad Autónoma de Yucatán (Uady), ku tukultik política liberal yanchaj siglo XIX yéetel XX ma’ tu chikbesaj mix jump’íit africano’ob ichil u k’ajla’ayil le k’iino’obe’ ti’al ka chikpajak tu kaajile’ chéen yanchaj sak wíiniko’ob yéetel máasewalo’ob, ba’ale’ máasewalo’ob j beet úuchben kaajo’ob, ma’ le yanchaj te’e k’inako’obi’”.

U tuukulil bix uchik u yantal mestizo’obe’ je’ets’ tumen máax yaan u muuk’ u t’aan te’e k’inako’obe’, láayli’ leti’e’ máaxo’ob yano’ob walkila’. Le ken jo’op’ok u beeta’al xaak’alilo’ob yo’olal sak wíiniko’ob tu k’iinilo’ob Colonia, suuka’anile’ chéen ku ch’a’aba’al maaya-sak wíinik, ba’ale’ u yóoxmúuch’il máako’ob yanchaje’ láayli’ jach k’a’anane’”, beey tu ya’alaj ti’ jump’éel k’áat chi’ tsikbal beeta’ab tumen Agencia Informativa Conacyt.

[b]Tu paach u yook áfricano’ob[/b]

Jorge Victoria leti’e’ yáax j xak’al xook beet meyajo’ob ti’ le lu’uma’ ti’al u yila’al bix uchik u máan afrodescendientes ichil u kaajil colonia. Xáanchaj ka’ap’éel ja’ab ti’al u beetik u meyajil “Africanos, mayas, españoles y yucatecos: relaciones, intercambios y aportaciones”, tu’ux tu xak’altaj bix uchik u biinsikubáaj africanos yéetel uláak’ múuch’ máako’ob yanchajo’ob tu petenil Yucatán. Yéetel xaak’alile’ k’e’ex jayp’éel k’iino’ob je’ets’a’an beey noj ba’al ucha’ane’ yéetel ojéelt’aab túumben ba’alo’ob yo’olal bix uchik u múul kajtal máak jejeláas u miaatsil te’e k’inako’obe’.

“Mantats’ u xak’alta’al miatsil maaya, ba’ale’ kin tukultik meyaj ku beeta’alo’obe’ chéen ku ye’esiko’ob bix úuchik ba’al yéetel u múuch’il máako’ob yanchaj u muuk’ te’e k’iino’obe’, sak wíiniko’ob, ba’ale’ óoli’ mix máak ku t’aan yo’olal bix uchik u biinsikuba’ob yéetel uláak’ máako’ob je’el bix africano’ob”, tu ya’alaj.

Beyxan tu ch’a’achitaj u meyaj j xak’al xook estadunideseil Matthew Restall, máax tu ts’áaj k’ajóoltbil tu ja’abil 2009 u áanalte’il The Black Middle: Africans, Mayas, and Spaniards in Colonial Yucatan, tu’ux ku ya’alik afroyukateko’obe’ k’a’ananachajo’ob tu k’iinilo’ob colonia, tumen p’áato’ob chúumuk ti’ sak wíiniko’ob yéetel maaya’ob, le beetik yaan jayp’éel ba’alo’ob ma’ chíimpolta’ak mix chikbesa’ako’obi’.

[b]Bix u ja’atsal u ch’i’ibalo’ob Jo’[/b]

Ichil ya’abach ja’abo’obe’, afrodescendiente’obe’ kuxlajo’ob láayli’ tu’ux yanchaj u yuumilo’ob, palitsilta’abo’ob ba’ale’ “chéen ich naj yéetel ma’ jach ya’ab meyaj yaan ti’obi’”, u yóox múuch’il máako’obe’ jump’éelili’ k’áax tu’ux kaja’ano’ob, beey tu ya’alaj Jorge Victoria.

U yúuchben najilo’ob colonialo’obe’ jo’olbesa’ano’ob tumen sak wíiniko’ob, ts’o’okole’ afrodescendiente’obe’ ti’ yano’ob chúumuk, ichil sak wíiniko’ob yéetel máasewalo’ob.

[b]Najil k’uj ichil afro kaaj[/b]

Ichil u jo’op’éel noj baatantilo’ob u k’íiwikil u kaajil Jo’e’, (Santa Lucía, Santiago, Santa Ana, San Sebastián yéetel Mejorada), ku tukulta’al Santa Lucía kaja’an africana yéetel afrodescendiente kaajil, beey u chikpajal tu meyaj Rubio Mañé (1942), ba’ale’ xak’al xook beeta’an Uadye’ tu chikbesaj uláak’ ba’alo’ob yo’olal le je’elo’.

Le kaajilo’ u mokt’antmaj bix ken u beet kili’ich ba’alo’ob tu noj najil k’uj Jo’ yéetel uláak’ múuch’o’ob, beey chikpaj tu áanalte’ilo’ob u najil k’uj Jo’, u asab úuchbenil México. Ba’ale’, bix uchik u péek ba’al ti’ política, najil k’uj yéetel u ajawilo’ob sak wíinike’ tu beetaj u jáawal u beeta’al ichil u sigloil XVII.

______________________________________________________

[b]Afrodescendientes se integraron con yucatecos desde época colonial[/b]

Africanos, afrodescendientes y pardos (descendientes de mayas y africanos) vivieron en Yucatán durante la colonia española bajo el régimen de la esclavitud, pues las personas con ciertos recursos los adquirían como parte de su estatus social, sin dejar de considerar su empleo en alguna faena doméstica o rural. Con el tiempo llegaron a ser numerosos, sobre todo por su descendencia con mujeres mayas, y en ocasiones la Corona española los utilizó para defender algunos territorios, organizados bajo los ejércitos de pardos.

Para Jorge Victoria Ojeda, investigador de la Universidad Autónoma de Yucatán (UADY), la política liberal de los siglos XIX y XX borró a los africanos de la historia con la idea de crear una nación mestiza compuesta únicamente de lo español y de lo indígena.