de

del

[i][/i]Katia Rejón
Oochel
K'iintsil

Jo', Yucatán
Lunes 5 ti' marzo, 2018

Ts’o’ok 14 ja’abo’ob kajlak México xholandesail cha’a’ oochel Lianne Strik, le beetik ts’o’ok u yantal meyaj u beet yéetel u ki’ichkelemil yáanal u ja’ilo’ob Yucatán yéetel Quintana Roo. Walkila’ táan u beeta’al jumup’éel e’esajil tu kúuchil Galería El Zapote yaan tu bejil 57 tu baantail Santiago, ku k’aaba’tik [i]Nereidas[/i], ku páajtal u cha’anta’al bolonp’éel meyajo’ob tu’ux ku chikbesa’al u muuk’ ko’olel yáanal ja’.

“Buzo profesionalen, káaj in táabsik in meyaj le kéen oojken ich ja’ ba’ale’ óoli’ chéen ti’al koonol, ba’ale’ mantats’ ti’ yaan u yaabilajil oochel, jujump’íitil uchik u bin u ya’abta’al tuukul ti’al u patjo’olta’al oochelo’ob”, tu ya’alaj ti’ k’áat chi’ tsikbal.

U ye’esajil [i]Nereidas[/i] ku ch’a’ak u moots ti’ griego t’aanil ku k’a’abéetkunsa’al ti’al u k’aaba’inta’al ninfas ku yantalo’ob ich ja’. “Tajan uts tin wich ts’o’ono’oto’ob yo’olal úuchben tsikbal tu yo’olal, le beetik tin wóotaj in ch’a’ak u yoochel ko’olel, ba’ale’ ma’ chéen yo’olal u ki’ichpano’obi’, tin wóotaj in we’es u muuk’ilo’ob. Leti’ob u x k’atunilo’ob x mukul yóok’ol kaab”, ku tsolik.

Strike’ ku tukultik ja’e’ jump’éel ba’al k’a’anan ti’al u kuxtal máak, ba’ale’ beyxan u yilik k’a’anan ti’al u patjo’olta’al wa ba’ax. “Kin ts’áak u xookil u ch’a’abal oochel yáanal ja’, kin wa’alik ti’ in xoknáalo’ob ka’aj u ts’áa u yóol ti’al u k’a’abéetkunsiko’ob u nu’ukulil u ch’a’ako’ob oochel ti’ le yóok’ol kaabil je’elo’ (ts’ono’ot), tumen yaan u jejeláasil ba’alo’ob ti’al báaxal”.

Náach ku máan talamil ba’al ti’al u ch’a’abal oochel ti’ kúuchilo’ob je’el bix le je’elo’, Lianne Strik ku ya’alik ti’al u ch’a’abal oochelo’ob yáanal ja’e’ mina’an ba’al jeets’el u ti’al. “Tuláakal ba’al ku páajtal a k’a’abéetkunsik ti’al u yutsil, ba’alo’ob je’el bix aalil, ku ya’alik. Ku páajtal u meyaj tech tak sáasil ku yantal te’elo’”.

Walkila’ táan u meyajtik uláak’ oochelo’ob, ba’ale’ kex ma’ tu páajtal u jach séebkunsike’, ku tsolik jach yaan u muuk’ le oochelo’obo’, ta’akan u yóolo’ob, tumen yaan u ch’a’ajo’oltik úuchben maaya tuukul yo’olal metnal.

Oochelo’obe’ táan u ye’esa’alo’ob yéetel táan u ko’onolo’ob walkila’ ti’ le kúuchilo’.