de

del

Diana Manzo
Oochel gob.mx
K'iintsil

Oaxaca
Viernes 1º ti' noviembre, 2019

U k’iinilo’ob pixano’ob tu kaajil Juchitán yéetel uláak’ zapotecaoil kaajo’ob ti’ u Istmoil Teahuantepec, je’el bix Unión Hidalgo, San Blas Atempa yéetel Xadanie’, láayli’ kuxa’an kex táan xan u beeta’al jejeláas meyajo’ob ti’al u jel líik’sa’al najo’ob júuto’ob úuchik u tíitkubáaj lu’um tu ja’abil 2017.

U jela’anil yéetel uláak’ kaajo’ob ku k’iimbesiko’ob pixano’ob ichil 1 yéetel 2 ti’ noviembre,, k’ajóolta’ano’ob xan beey “‘Xandu’ wa Biguie’”, ku k’a’amal pixano’ob tu k’iinil 30 yéetel 31 ti’ octubre. Leti’obe’ ku ts’áako’ob u mayakche’ob ba’ale’ ku ts’áako’ob ichil ukp’éel tak bolonp’éel u t’o’olil, ts’o’okole’ ku ts’a’abal xan “‘Beedxe’”, mayakche’ tu’ux jeets’el jump’éel cruz chúumuk ti’al u chikbesa’al u kan ti’itsil yóok’ol kaab yéetel chúumuk lu’um ets’kúunsa’an ti’al báalam, k’a’anan yéetel kili’ich ba’altech ti’al zapotecoil miatsil tumen leti’ máax láak’intik pixano’ob tu súutukil táan u suuto’ob lu’um.

Kex tumen láayli’ táan u líik’sa’al u yotocho’obe’, u baatsil “Mechu Huinnie’”, juntúul juchitecoil paax Juan Carlos Ruiz Toledo, tu yets’kúunsajo’ob jejeláas ba’al ti’ u piixano’ob, tu ts’áajo’ob janalo’ob ki’ u jaanta’al tumen le aanimaso’, beyxan uk’be’en ba’al, beyxan u nikte’il yéetel kibo’ob.

Ichil máan bolonp’éel k’iino’obe’, ku beeta’al payalchi’ob, tu’ux ku ts’a’abal xan u nukte’il, kib, táamali’, waaj, incienso yéetel rosarios; ti’ lalaj naje’ ku xu’upul ichil 10 yéetel 15 mil pesos ti’al u beeta’al jejeláas ba’alo’ob ti’al u yets’kúunsa’al te’e mayakche’obo’.

Manuel Ruiz Toledo, u suku’un“Mechu Huinni” tu tsolaje’, tuláakal ba’ax ku beeta’al te’e k’iino’oba’ tu kanaj ti’ u chiich yéetel ti’ u yuumo’ob, ts’o’okole’ ku jach xu’upul taak’in, ba’ale’ kex beyo’ ku yila’al xan bix yanik baatsil ti’al u beetik ba’al, je’el bix leti’obe’ yanchaj u k’a’abéetkunsiko’ob kibo’ob tu manajo’ob le ja’ab máaniko’ ts’o’okole’ áantabo’ob xan tumen u yéet kaajalo’ob.

Natividad Toledo Santiago, u na’ Juan Carlos Ruiz Toledoe’ tu tsolaj leti’e’ ma’ u k’am mix jump’íit áantaj ti’al ka jel líik’sa’ak u yotoch, ts’o’okole’ le ba’ax beeta’an tak walkila’ chéen yaan tumen leti’ beetmaji’, le beetik táan u páa’tik áantaj a’alab yaan u k’u’ubul tumen federal jala’ach.

“Ka’aj kíim in paalile’, ma’ ya’ab taak’iin yaan to’oni’, ba’ale’ beey suuk u beeta’alo’, le beetike’ tkonaj jayp’éel ba’alo’ob ti’al beyo’ u páajtal klíik’sik k-otoch, tumen ti’ to’one’ ma’ jts’a’ab áantaji’, táan kpáa’tik ka’a beeta’ak censo tuka’atéen, je’el bix a’alanilo’, ba’ale’ ma’ k-ojel ba’ax k’iini’. Unaj ma’alo’ob ba’ax k-ets’kúuntik ti’al kpaalil”, tu tsikbaltaj.