de

del

AFp
Oochel
K'iintsil

Martes 5 ti' noviembre, 2019
Rennes.

U yoochel ti’ u táan u yich juntúul k’olis máak yaan u me’exe’ tu ts’áaj tuukul ichil ajts’íib k’ajla’ayo’ob yéetel máaxo’ob uts tu yicho’ob its’at, tumen ku tukultiko’obe’ tu kaxto’ob jump’éel k’a’anan meyaj mix juntéen yáax ila’ak ichil u máan ja’ab’ob. Le je’ela’ ti’ yaan ka’ach ichil junmúuch’ meyajo’ob yano’ob ichil jump’éel káastiyo yaan tu k’íiwikil Francia.

Jump’éel k’uben t’aan ts’íibta’an 145 ja’abo’ob paachil yéetel jts’a’ab k’ajóoltbil tu ja’abil 2018e’, ku ya’alik ma’ xaan wa le ku chikpajalo’ u yoochel Nicolás Maquiavelo, juntúul filoosofóo italianoil kuxlaj ichil u siigloil XV yéetel XVI, leti’ u yuumil El príncipe, ba’ale’ boonile’ beeta’ab tumen réenasentistaa jka’ansaj Leonardo da Vinci.

Kex tumen táan u binetik ya’abach winalo’ob ti’al u beeta’al xaak’alilo’ob ti’al u yila’al máax le bona’an te’elo’ yéetel tu’ux u taale’, Sylvie Giroux, máax jo’olbesik u káastiyoil Valencay tu k’íiwikil Franciae’, ku ya’alik “jump’éel ba’al je’el u yúuchule’”, ma’ xaan wa Da Vinci máax bonej.

Te’e kúuchilo’ ti’ yaan meyaj ti’alinta’ab tumen Charles-Maurice de Talleyrand-Perigord, juntúul máak jach kaambanaja’an, ts’o’okole’ k’ajóolta’an beey Talleyrand, máax sa’at u kuxtal tu ja’abil 1838. Le ja’ab máaniko’ kaxta’ab jump’éel ju’un ts’íibta’an u ja’abil 1874 yéetel u k’aaba’ u cháambelaanil Talleyrand, tu’ux ku ch’a’achibtik u boonil Maquiavelo beeta’an yóok’ol che’ ku p’isik 55 tu chowakil yéetel 42 tu kóochil, beeta’an tumen Da Vinci.

Ba’ax kaxta’abe’ tu beetaj u máan kaxtbil le boonila’, ichil u jejeláasil boonilo’ob its’at ti’alinta’ab tumen Talleyrand, beey úuchik u kaxta’alo’.

Jach óoli’ beey fiiloosofóo fráancesil Michel de Montaigne

Oochele’ ku chikbesik juntúul xiib ma’ táan u che’eji’, chowak u pool yéetel tiich’il u ni’, beyxan yaan u me’ex yéetel u búukintmaj jump’éel boox nook’, sak káamisa yéetel kóorbatáa.

“Ma’ chéen tumen ti’ ku ya’alik ichil ju’uno’obe’ u k’áat u ya’al wa jaaji’”, ma’ jeets’el wa jump’éel u yoochel Maquiavelo boona’an tumen Da Vinci, beey tu ya’alaj Anne Gerardot, máax ku meyaj ti’ u kúuchil úuchben ju’uno’ob líik’sa’ano’ob.
Yéetel u yáantajil uláak’ nu’ukulo’obe’ yaan u yila’al wa le meyajo’ ti’ jóok’ tu k’ab jka’ansaj réenasentistáa.