de

del

La Jornada Maya
Ocheel

Viernes 5 ti' junio, 2020

U ts’ook talamil ba’ax k’ajóolta’an beey racismoe’, le ba’ax beetik ma’ táan u páajtal u éejenta’al mix junchan p’íit le ken u ye’esubáaje’, ku yúuchul tumen ma’ táan u páajtal knéentikbáaj ti’ u jeeláasil wíinik yaan yóok’ol kaab. Racismoe’ ma’ u yojel ba’ax wa máax u yaanalil máak, mix le uláak’o’obo’, le “jach p’íitkunsano’ob” ti’ ktséel.

U jela’anil ichil ba’ax k’ajóolta’an beey genética -kex ma’ jach chika’ani’-, u seen ko’onol ba’al chéen beyo’, kex tumen mina’an mixba’al u beelal tu súutukil táan u ya’alal jach bix u yóol yéetel u na’at juntúul máake’, chéen ba’alob ku meyaj ti’al u junpáaykunsa’al máak, ti’al ma’ k-ilikbáaj beey juntúulilo’one’. Xma’ sáasil ich le máax racistao’, ma’ tu páajtal u yilik tuláakal wíiniko’ob yaan yóok’ol kaab beey jump’éel túulis ba’al.

Máax racista yéetel racismoe’, je’el tu’uxak ka yanake’ wa je’el máakalmáak u miatsile’, ku beetik u jáatal éet óolalil. Ma’ tu páajtal u múul yantal yéetel uláak’ máak ti’ jump’éelili’ óole’ tumen ku yilik u jeelo’ob beey táanxel kajilo’ob, yóok’lal bix kuxliko’ob wa yóok’lal bix unaj u beetiko’ob ba’al. Ma’ táan u páajtal u múul yantal yéetel máax ku yilik beey jela’an ti’ leti’. U ts’ooke’, wa ma’ táan u yantal éet óolale’, kaajo’obe’ ma’ táan u xáantalo’ob te’e kuxtala’, mix táan u yantal jets’ óol; ichil u tuukul racismoe’ ma’ tuláakal táakano’obi’, ba’ale’ tuláakal ku beetiko’ob, ma’ juntakáalili’ bix yanik máak.

Ichil u tuukul racismoe’ ku yantal u yuumil ba’al, tak ti’ máax racista. Racismoe’ ku kaxtik ba’al u ya’al wa tu táan uláak’ máak yaan, kex ka máanak yóok’ol, tumen mina’an u na’at ti’al u jach ilik bix máak. Máax racistae’ ts’u’uy u yóol, tak yéetel leti’ miismo, tumen ma’ táan u cha’ak u síijil ti’ ba’alo’ob wíinikkúunsiko’on: k’ajóolal, kaambal, kaaxan, na’at, tsikbal, k’eex yéetel u yantal u jejeláasil ba’alo’ob beetik u yantal óol.

Racismoe’ ma’ táan u cha’ak kkuxtatik túumben ba’alob mix kmúul yantal ich kaaj, tumen tuláakal ba’al ku beetik u tukultik k’aas ba’ax ku beeta’al, jumpáayil wa táanxelil ba’al. Racistae’ ma’ táan u páajtal u yoksaj óol, tumen uti’ale’ tuláakal máak taak u beetik k’aas tu yóok’ol, leti’e’ ma’ no’oj u kuxtali’.

Racismoe’ ku beetik u yantal u muuk’ yóok’ol uláak’ juntúul, ma’ chéen ichil u jaatsil máako’ob, ku yúuchul xan ichil máaxo’ob péektsiltik ka yanak racismo. Tuláakalo’obe’, tak le máax racistao’, ku súutul ba’alche’, unaj u ja’atsal wa u tso’olol ti’ jump’éel keetil. Máax racistae’, tu juunal yaan, tumen mina’an u jeel je’ex leti’o’, chéen yaan wa máax ka’anal wa kaabal ti’, ba’ale’ mina’an láak’tsilil mix éet óolalil tu’ux je’el u páajtal u múul líik’sa’al túumben k’iino’ob.

Le ken k-il uláak’ máak beey asab óotsil ti’ to’one’, leti’ ken síijik racismo ti’ ktuukul. Le ken ktukult ka’anal yano’on ti’ uláak’ máake’, leti’e’ racismo táan u tóop’ol ichilo’on. Le ken máanak táanil u muuk’il le jach nojocho’ ichil kbaatsile’, leti’e’ racismo ku máan u papablaaj. Le ken k-il juntúul máak jela’an ti’ to’on yéetel ku beetik kk’uuxile’, leti’e’ racismo kkanmaj ma’ táan u cha’ak kkanik mixba’al, tumen máax racistae’ ma’ak’óol tuukul, u k’áate’ chéen le ku ya’alal ti’ ken u beetej leti’e’ jaajo’, ma’ u k’áat tuukuli’.

Racismoe’ ma’atech u ka’ap’éel tukultik ba’al, chéen ku babal a’alik ba’ax suuka’an yéetel ba’ax ku k’a’aytal mantats’. Máax racistae’ ku súutul ba’abal tu táan uláak’ máako’ob, ba’ale’ k’aas u kuxtal.

Le je’elo’ jump’éel ba’al jach ma’ xak’alta’an ti’ bix u na’atal racismo, ts’o’okole’ beey u janpáaykunsik máak: máax racistae’ ku yáax pulik tu’ yóok’ol, ku néentikubáaj ti’al u yilik bix u yoot’el, bix u ch’i’ibal, ts’o’okole’ ku jach táanilkunsik ba’ax ts’a’aban ti’ yéetel ku jela’ankúunsik ba’ax ma’atech u chíimpoltik ti’. Yáax máax ku ba’alche’kúunsikubáaj wa ku na’atik beey chéen wa ba’ax nu’ukulile’, leti’.

Le beetike’, le ken to’okok kuxtal tumen máax racistae’, ku beetik ichil saajkil wa p’eekil; tumen u yojel, ti’ bix u na’atik ba’ale’, ma’ xaan wa je’el u beeta’al ti’ xan beyo’, ts’o’okole’ ti’al u ye’esik ka’anal yanike’, ku k’a’abéetkunsik u muuk’ yéetel loobilaj.

Racismoe’ jach k’a’abéet u ta’akik ba’al, tuláakal, le bix u chikpajalo’ tak bix u kuxtal ichil wíiniko’ob, tumen k’a’abéet u jach mu’uk’ankúunsik bix u yantal yéetel bix u na’atik yóok’ol kaab. Máax racistae’ mantats’ ku k’áat óoltik ka k’a’amak, yéetel k’a’abéet u jach e’esik tak u jach p’íitil ba’al jela’an ti’, le beetik ma’ táan u páajtal u múul yantal yéetel u jeel máako’ob. Máax racistae’ unaj u ye’esik yaan u muuk’ tumen sajak ka ila’ak jach máax tu jaajil.

Tu táan racismoe’ ti’ yaan u páajtalil u chikbesikubáaj máak yéetel tuláakal u yóol, ba’ale’ ma’ chéen ti’al máax péech’ óolta’al, u ti’al xan máax ku péech’ óolal. Tu táan u yiits p’eekil yéetel saajkil ti’ uláak’ máako’obe’, ti’ yaan miatsil, na’at, xíimbalil yéetel túumben kuxtalil. Tu táan wíinik ku jaantikubáak ichil muuk’ile’, ti’ yaan juntúul máax ku tuukuli’. Tu táan nukuch xiib u k’áat ko’olel chéen ti’al u yantal u paalal, u ye’esik u náajalil wa u ki’ichkelemile’, ti’ yaan juntúul xiib yéetel juntúul ko’olel keet u kuxtalo’ob. Tu táan je’el beyka’aj nu’ukulo’ob ku páajtal u yantal ti’ máake’ ti’ yaan éet óolalil yéetel túumbenkunsajil.

Tu táan palitsile’, ti’ yaan u jach sayab jáalk’abilil.


[b][email protected][/b]


Edición: Enrique Álvarez


Lo más reciente

Lamenta AMLO muerte del periodista Mario Renato Menéndez

''Su periodismo se caracterizó por combatir el oficialismo del poder Ejecutivo'', aseguró

La Jornada

Lamenta AMLO muerte del periodista Mario Renato Menéndez

Semar ha recolectado 950 toneladas de sargazo en QRoo este 2024

Colocarán 8 mil 650 metros de barrera para impedir el paso del alga a las costas

La Jornada Maya

Semar ha recolectado 950 toneladas de sargazo en QRoo este 2024

Con los programas Kilo Verde y Croquetón apoyan al medio ambiente y los animales

Las iniciativas recorrerán varias colonias en Solidaridad

La Jornada Maya

Con los programas Kilo Verde y Croquetón apoyan al medio ambiente y los animales

Buscamos ante CIJ que ningún país violente el derecho internacional: AMLO

México insistirá en que Ecuador sea suspendido de la ONU hasta que reconozca asalto a la embajada y se disculpe por ello

La Jornada

Buscamos ante CIJ que ningún país violente el derecho internacional: AMLO