de

del

Tumen Santiago Villa

U meyajta’al ts’aaj péektsilo’ob yóok’lal loobo’ob ku muk’yajtik máasewal kaajo’obe’, táaj k’a’ana’an, ichil jump’éel yóok’ol kaab tu loobilta’al tumen u k’éexpajal yooxol, u xu’ulul k’áaxo’ob yéetel wáaj u séeb xu’upul nu’uka’an k’áaxil ba’alo’ob. P’aax yóok’al ba’ax unaj u beeta’al kitak tu paach k’iino’obe’ ku jets’ik unaj u xachkubáaj máak aktáan loob tu p’ataj u palitsilta’al máak, beey túuno’, ba’ax suuk u beeta’al tu piktanil ja’abo’ob tumen máasewal kaajo’ob ti’al u kalaantiko’ob yóok’ol kaabe’, ku ye’esiko’ob óoli’ yaan ba’ax je’el u páajtal u beeta’ale’.

Ba’ale’, ya’ab jala’acho’ob, u tuukulil u meyaj molayo’ob yéetel u múuch’ul k’asa’an wíiniko’ob yano’ob América Latinae’ kex wa túun unaj u kalaantiko’ob le kaajo’oba’, ti’ yaan tu yicho’ob u loobiltiko’obe’. Ts’o’ok u ya’abtal u kiinsa’al u poolil máasewal kaajo’ob ichil noj lu’umo’ob ma’ táan u ts’aaj tsáanta’al u sáasilkunta’al bix kíimiko’ob, beey xano’, tak bejla’ab táan u luk’sa’al u lu’umo’obe’. Meyaj ts’aaj péektsil yóok’lal u kaajalo’ob, ba’ax ku ba’ateltiko’ob yéetel u páajtalilo’obe’ jach táaj k’a’ana’an.

Red Global de Periodismo de Investigación (GIJN)  ts’o’ok u yéeyik bolomp’éel asab ma’alob meyajil ts’aaj péektsil yóok’lal máasewal kaajo’ob ts’ab k’ajóoltbil ich América Latina te’ u ts’ook ja’aba’. Ti’al u yéeya’al le meyajo’oba’, ts’ab táanil u jejeláas lu’umo’obil yéetel bix u ye’esa’al, beyo’, ma’ chéen ts’íibi’, yaan xan u jejeláasil bix u ts’a’abal k’ajóoltbil je’el bix u juumil, web yéetel documentalo’ob.

Kaajo’ob ch’a’apachta’an un paacho’ob ich Amérina Latina (Mongabay Latam)
Regional.

Ti’al k káajale’, k e’esik jump’éel xaak’al meyaj ku t’aan yóok’lal loobillal ku beeta’al ti’ máasewal kaajo’ob, le meyaja’ ku ye’esik tuláakal ba’ax ku yúuchul ichil le lu’umo’oba’:

“Loob yéetel ba’atel yóok’lal úuchben lu’umo’ob: u pakta’al u máasewal kaajilo’ob Latinoameérica”, beeta’an tumen Mongabay Latam, jump’éel meyaj ku much’ik 12 k’áatchi’ob beeta’an ti’ máasewal poolilo’ob yéetel u xpoolilo’ob, beey xan ti’ kaambalnaja’an máako’ob ku tsoliko’ob ba’atel yéetel loobilal ku muk’yajtik u máasewal kaajilo’ob Ecuador, México, Colombia, Venezuela, Perú, Chile, Honduras, Guatemala yéetel Bolivia. Ku jóok’sik yóok’olkabil bix u ba’atelta’al u tia’alinta’al lu’umo’ob tumen múuch’ máako’ob yaan u ts’oono’ob ku meyajo’ob tu paach jala’achilil ichil u noj lu’umil Colombia, lela’ ikil jáawsa’abik u múuch’il ba’atel FARC,  wáaj ba’atel yóok’lal u meyajil u jóok’sa’al ba’alo’ob ti’ Centroamérica.

Jump’éel ma’alob digital meyaj ku ye’esik oochelo’ob yéetel uláak’ ba’alo’ob tu’ux máax xokike’ je’el u páajtal u xíinximbaltik k’áatchi’ob beeta’ane’. Le máax ku béeytal u yokol u xak’alt le noj meyaja’, je’el u páajtal u yéeyik beel ken u bise’, ikil u yilik tu’ux noj lu’umil u taal máax máasewalil jo’olintik. Video’ob e’esik jun xóot’ k’aat chi’ob, uláak’ ba’alo’ob chuka’ankunsik tuláakal le ba’alo’oba’ ku beetiko’ob jump’éel jela’an meyaj ku cha’ik u xo’okol le bixak u k’áat máake’.


Máasewalo’ob ma’ tu p’atkubáaob aktáan paklan ts’ombáail (armando.inf)
Venezuela

Le kúuchil ts’aaj péektsil Armando.info, oka’an ichil GIJNe’ tu ts’aj k’ajóoltbil tu winalil febrero ti’ 2022 “Ta’aklambáail j-áalkab”, jumpéel ma’alob meyaj ku ts’áaik k’ajóoltbil u yantal múuch’ul jkoon drogaob yéetel múuch’ul jba’atel wíiniko’ob tu ka’anal k’aaxilo’ob Orinoco, ichil Venezuela; te’ela’, máasewal kaajo’obe’ kuxa’ano’ob chúumuk le ba’atela’. “ta’aklambáail j-áalkabe’” ku yilik ba’ax ku yúuchul yéetel tu’ux ku péeksikubáaj le lóobilal máako’oba’ yéetel u yáantajil ts’aaj péektsil beey xan u ch’úukta’al yéetel sateliteob ka’alikil tu meyajta’al yéetel le ba’ax k’ajóiolta’an beey inteligencia artificialo’.

Jump’éel meyaj yaan ichil “Ta’aklambáail j-áalkabe’” ku tsolik bix u ya’abil kaajilo’ob pemón, piaroa, ye'kwama yéetel sanemáe’ ts’o’ok u  beetiko’ob “múuch’ul kalan kaajilo’ob” ti’al u kalaantikubáaob ti’ le múuch’ulo’ob ku sen jóok’siko’ob ba’alo’ob ichil u lu’umo’obo’. Le máasewal jkalaano’oba’ óoli’ mantats’ ku píitmáasa’al u muuk’o’ob tumen le múuch’ul máako’ob ku loobilalo’obo’; ba’ale’ yaan xan u téenalo’ob tu’ux leti’ob loots’najo’ob, je’elbix le ka’aj jóok’sa’ab  minero’ob ti’ pemón kaajilo’ob yano’ob tu ts’ookil Guyana tumen chéen beey ookiko’obo’. Le ba’ax tu beetajo’obo’ táan xan u néenta’al tumen uláak’ kaajo’ob yano’ob tu ka’anal k’áaxilo’ob Venezuela tumen le ku muk’yajtiko’ob xan.


U k’a’ajsa’al loob ti’ jejeláas ts’aaj péektsilo’ob (Agencia Ocote)
Guatemala

Jump’éel meyaj ku béeytal u yu’uba’al, u xo’okol, u k’a’ajsa’al, u cha’anta’al ti’ boono’ob, xak’al meyaj, e’esajil ku béeytal u bisa’al jejeláas kúuchil’ob yéetel u beeta’al cha’an aktáan kaaj; tuláakal le ba’alo’oba’ le oka’an ichil noj meyaj “Ma’ leti’ le k’áak’o’”. Le meyaja’ ku yokjsikubáaj ichil loobil ku muk’yajtik ya’ab mejen paalal; ichilo’obe’ yaan ya’ab mejen máasewal paalalo’ob  kaja’ano’ob ichil Hogar Seguro Virgen de la Asunción, p’aatal Guatemala.

Le xaak’al meyaja’ ku jóok’sik yóok’ol kabil u juum u t’aan táankelem yéetel xlóobayen paalalo’ob béeychaj u púuts’ulo’ob, beey xano’ ku jel beetik ba’ax beet ma’ tu páajtal u tsikbalta’al tumen 41 u túulal máako’ob yóok’lal ba’ax úuchti’ob.

Ichil ba’ax kaxta’ab tumen le noj meyajil ts’aaj péektsil tu k’amaj náajal Gabo 2022 yóoklal “Coberturae’ “ leti’ le buka’aj ba’alo’ob síit’ta’ab tumen u jala’chil lu’um yéetel bix ma’akik u chi’ máaxo’ob muk’yajt le ba’alo’ob úuch tu ja’abil 2013o’, tu’ux ku yúuchul takpool yóok’al loob ku beeta’al yéetel tu beetaj xan u yantal noj loobil yóklal eelik máak.
 

Tu paach máax kiinso’ob Bruno Pereira yéetel Dom Philips (Agência Pública)
Brasil

Jump’éel noj xaak’alil meyaj beeta’an tumen brasileño kúuchil Agência Pública, táakpajan ichil GIJN, ku ye’esik ba’ax ta’aka’an tu paach kiinsa’abiko’ob tu winalil junio ti’ 2022, máasewal máak Bruno Pereira yéetel  jts’aajp’eektsil Dom Philips ku meyaj ti’al The Guardian.

Jts’aajpéektsilo’ob ku meyajo’ob ti’al Agência Públicae’ tu kaxanto’ob jejeláas ba’alo’ob yóok’lal u náajalta’al taak’in yéetel bix u meyajtal política tumen máaxo’ob ku k’uchulo’ob te’ lu’umo’, minero’ob, jchuk kayo’ob, jkoon drogaob, yéetel u meeyjilo’ob kaaj táan u pech’iko’ob kaajo’ob sijnalo’ob ichil Valle de Jaraví, jump’éel ti’ le u nojchil maásewal lu’umo’ob yano’ob Brasilo’; Philpse’ táan u beetik ka’ach jump’éel analte’ yóok’lal le ba’alo’oba’. U ts’aajpéektsilil Agência Públicae’ ku ts’aaik k’ajóoltbil, le máaxo’ob tukulta’an tu kiinsajo’ob le Pereira yéetel le Philipso’, yaan ba’ax u yilo’ob yéetel u kaajil jchuk kayo’ob tu kiinso’ob óoxtúul máasewal koruboilo’ob tu ja’abil 1989.
 

Ko’olelo’ob ma’ tu cha’ikubáaob ikil ukalaantik u lu’umo’ob (La Corriente del Golfo)
México

U podcastil xaak’al meyaj “K’áak’il ko’olelo’ob” beeta’an tumen La Corriente del Golfo Podcast yéetel Perro Azule’, ku tsikbalta’al tumen xk’aay Natalia LaFourcade, ku tsolik bix ichil jump’éel chan Purhépecha kaaj ku k’aba’atik Cherán, páatal Michoacán, Méxicoe’, jóok’sa’ab le poliso’obo’, jala’achil yéetel u molayilo’ob política tumen chéen beey u ch’a’ach’aka’al le che’obo’.

Jach ku ch’en xikinta’al le ba’ala’ tumen ko’olelo’ob beetej. Le ko’olelo’oba’; le ku much’kubáaob ich k’óoben wáa tu báak’pach k’áake’, tu múul pa’ jo’olto’ob jejeláas meyaj xma’ ba’atelil ti’al u xachikubáaob aktáan loobilal máako’ob ku yokolch’aktiko’ob che’ beey xan wáa jaytúul u jala’achilo’ob kaaj.

Beey túuno’, America Latinae’ táan u yokol ti’ jump’éel yáax túumben meyajil ts’aaj péektsil ku beeta’al ti’ podcasts, tu’ux ku ts’a’abal táanil bix u tsikbalta’al yéetel u jats’uts ts’íibta’al. U beeta’al xak’al meyaje’ ma’ chéen jaajchajan takpooli’, unaj xan u ma’alob tsolik ba’ax ku yúuchul: “K’áak’il ko’olelo’obe’ ” u ts’aamaj u yóol ti’ le ka’ap’éel ba’alo’oba’.


U k’a’ajsajil noj kiinsaj (EntreRios)
Colombia

Yéetel u tuukulil jump’eel túumben ts’áaj ojéeltbil ts’aaj péektsil, kúuchil museo yéetel multiumediae’. “EntreRíose’ ” tu beetaj kúuchil ti’al u k’a’ajsa’al “u k’uuchil nupik loob tu muk’yajtaj u kaajil Embera Katio yéetel bix múuch’ul tus jolkano’obe’ tu ti’alinto’ob Universidadil Córdoba” tu yáax lajun ja’abilo’ob 2000 tu lu’umil Colombia.

Ichil kamp’éel kúuchilo’obe’ –kúuchil u’uyaj yéetel cha’an, kúuchil t’aan, kúuchil u máan k’iino’ob yéetel kúuchil k’ajóolal xaak’ale’–, “EntreRiose’ ” ku ye’esik u jaajil yéetel u t’aan máax ma’ kíimo’ob tu k’ab le tus jolkano’obo’, lelo’oba’ tu sajajkunsaj tuláakal máako’ob ti’al u tia’alintiko’ob lu’umo’ob yéetel kaajo’ob tu palitsilto’ob, ichil le kaajo’oba’ ti’ yaan u kaajil Embera Katio, p’aatal ichil u méek’tankaajil Córdoba. Ichil jump’éel noj lu’um tu’ux u meyajil u yantal jets’ óol ichil jejeláasil múuch’ jba’atel ts’oonts’on máako’obe’, chéen ku ys’e’esik ma’ ma’alob u beeta’ali’ yéetel ku beetik u yantal yaj óolal ti’ kajnáalo’ob.
 

U jel ti’alinta’al lu’um yáax toka’an (Tierra de Resistentes)
Costa Rica

Maanal 40 ja’abo’ob pachile’, jalaa’chile’ unaj u sutik lu’umo’ob  ti’ u máasewalkaajilo’ob China Kichá, Costa Rica. Le óolal túune’, u ko’olelilo’ob cabécar kajtalile’, náak u yóolo’ob pa’ataje’ ka’aj ooko’ob tu yotoch le maáxo’ob méek’táantmij le lu’umo’obo’, tumen ku ya’aliko’obe’ “táan k jel ti’alintik”.

Ts’aaj péektsil “Chiná Kichá: u jel ti’alinta’al lu’um yaáx toka’ene’ ”, ts’ab k’ajóoltbil beey junjatsil ti’ jump’éel noj tuukulil meyaj ku k’aba’atik Tierra de Resistentes, lela’ ku xak’altik jejeláas loob ku muk’yajtiko’ob máax kalaantiko’ob yóok’ol kaab ich América Latina.

K’aak’as máako’obe’ ku loobiltiko’ob máasewal kaajo’ob, kúuchilo’obe’ mina’an u muuk’ ti’al u tokiko’ob u páajtalil máasewalo’ob aktáan ti’ ba’ax ku beetiko’ob le máaxo’ob méek’táantmil lu’umo’obo’, wáa ma’ táan u beetiko’ob mix ba’al ikil u “jel cha’a’bal lu’umo’ob”.

U kiinsa’al máak yéetel mantats’ u yoksaj óolta’al u ya’ala’al yaan u kiinsa’al máake’ ku núupul yéetel u tóoka’al u yotoch máasewal máako’ob wáa u lo’olo’oxa’alo’ob.

Le xaak’alil meyaja’ ku jóok’sik yóok’olkabil máaxo’ob beetik tuláakal le k’aak’as ba’alo’oba’, yéetel máaxo’ob yano’ob tu paach ikil patjo’olta’abiko’ob yaatsilil ichil máasewal kaajo’ob ku p’isbaltiko’ob u jel ti’alintiko’ob lu’umo’ob. Tuláakal le ba’alo’oba’ ku béeytal u yojéelta’al tu chi’ máaxo’ob jo’olintiko’ob u múuch’ul máasewalo’ob ma’ tu p’atikubáaob.

 

Menonita kaajo’obe’ ku bin u ya’abtal u pak’alo’ob ichil máasewal lu’umo’ob (Mongabay Latam)
Paraguay

Le ts’aaj péektsil beeta’an tumen Mongabay Latame’ ku takik u pool –je’el bix u ya’alil u múuch’ul máasewal kaajo’ob, kaambalnaja’an máako’ob yéetel ba’alo’ob ku ya’alik fiscalía– múuch’ul menonitaobe’ ti’ yano’ob tu paach 684 takpoolil yóok’lal u bin u xu’ulsa’al k’áaxo’ob yano’ob ichil máasewal kalanta’an lu’umo’ob ti’al u kaajil Pindo’i ich Paraguay.

U jts’aaj péektsilo’obil Mongabay Latame’, bino’ob tak tu káaxilo’ob Bosque Atlántico Alto Paraná ti’al u yiliko’ob jach jaaj táan u yokol ch’akta’al 1.330 hectareaob k’áax majaanta’an ti’ “Colonia Sommerfeld” tumen máasewal kaajo’ob, le lu’umo’oba’ ku k’abéetkunsa’al ti’al u meyajta’al ba’al’ob ku ta’alo’ob ti’ u k’aab u yiim wakax, alcoholo’ob, almidón, harina, yéetel yáax táanile’, soja.

Tu paachil ts’o’ok u jáanil ch’akta’al k’áaxo’obe’, Mongabay Latame’ tu yilaj xan ya’ab máasewal mbyailobe’ ku meyajo’ob tu pak’al lu’umilo’ob le menonitaobo’ tumen mina’an uláak’ meyaj u beeto’ob wáa uláak’ tu’ux je’el u páajtal u náajaltiko’ob taak’ine’.

 

Tsoolan kinsaj ichil peruanail Amazonia (Ojo Público)
Perú

Máasewalo’ob kaja’ano’ob ichil peruanail amazoniae’ táan u seen ch’úukta’alo’ob tumen múuch’ul jmeen loob máako’ob ku koniko’ob drogaob, ku ch’ak che’ob, okol minería yéetel u ko’onkoniko’ob lu’umo’ob. Kitak tu ja’abil 2011e’, óoli’ 29 u túulal máasewal jkalaan k’áaxo’ob tso’ok u kiinsa’alo’ob, lela’ ts’o’ok u beetik u jóobol jets’ óolal ichil kaajo’ob jach k’a’ana’an ti’ob yaan máax e’esikti’ob bej.

Ka’alikil tu k’abéetkunsiko’ob jach nojbe’en nu’ukulo’ob ti’al u beeta’al ma’alob ts’aaj péektsil yéetel u xak’altiko’ob jejeláas ba’alo’ob ku ts’a’abal tumen jala’achilo’ob yéetel máasewaalo’obe’, ts’aaj péektsil tu beetaj Ojo Público ku k’aba’atik “Jkalaan k’áaxo’ob: ikil mina’an tojbe’enile’, máax yaan máax kiinsa’anti’e’ ku táaj muk’yajo’ob” ku ye’esik noj talamil muk’yaj ku máansik máasewal kaajo’ob tu méektanlu’umil peruanoil Amazonas, yáax táanile’ tu méek’tanlu’umilo’ob Ucayalí, Amazonas, Pasco, Madre de Dios yéetel Junín.

Xaak’ale’ ku yilik buka’aj nojchil muk’yaj ku bisik máasewal kaajo’ob yano’ob ichil Amazonia, beey xano’ ku nupik ba’ax ku yúuchul peruanoil lu’umo’ob yéetel bix u bin u k’astal jets’ óolal ichil u noj lu’umilo’ob Colombia, Brasil yéetel Ecuador.
 

Le xaak’al meyaj oksa’ano’ob ichil le noj xaakalIL meyaja’ ku ma’alob ye’esiko’ob loob yéetel pech’ óol ku muk’yajtik máasewal kaajo’ob yano’ob ichil noj xóot’ lu’um yaan u p’aaxo’ob ti’ le kaajo’oba’. Ba’ale’, ku jel ts’áaik xan u muuk’ u juum u t’aan le kaajo’oba’, beey xan u k’ajla’ayo’ob yéetel ba’ax ku beetiko’ob ti’al ma’ u cha’aik u pe’ech’elo’ob.

Le xoot’ tsoolil meyaj ku ts’a’abal k’ajóoltbila’. Ku ye’esik túumben bejo’ob ku xíimbaltik xaak’al ts’aaj péektsil. Múul meyaj ichil jtáanxelil lu’umo’ob, táaj ma’alob podcasts, e’esajilo’ob ku páajtal u bisa’al tuláak’ tu’uxo’ob, túumben ba’alo’ob ku beetiko’ob u k’ojáalta’al meyajo’ob ts’aaj p’éektsil ti’ jejeláas nu’ukulo’ob, lela’, chéen wáaj jayp’éel ba’alo’ob ku k’abéetkunsa’al tumen jts’aaj p’éekstilo’ob ku meyajo’ob ichil América Latina ti’al u jel ts’a’abal u muuk’ máasewal kaajo’ob yano’ob ichil noj xóot’ lu’um, beey xano’, ku takiko’ob u pool pech’ óolal yéetel loob ku beeta’al ti’ob.

______________________________________________________________________________ 

Santiago Villa juntúul jts’aaj péektsil jach ya’ab ba’alo’ob u náajaltmaj, maanal lajun ja’abo’ob  káajak u ts’íib ti’al ya’ab ts’aaj p’éektsilo’ob ichil latinoamerica. Bejla’e’ kaja’an Colombia, ku ts’íibtik ba’ax ku tukultik ti’al El Espectador . Túuxta’an meyaj xan tuláak’ noj lu’umo’ob je’el bix Sudáfrica, China, Venezuela yéetel Ecuador.

**Le ts’íiba’ jump’éel múul meyaj yéetel GIJN

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan