Jump’éel túumben meyaj jo’olbesa’ab tumen máaxo’ob ku meyaj Pennsylvania State University (Penn State) tu noj lu’umil Estados Unidose’, ku ya’alik wíinike’ míin ma’ leti’e’ noj ba’al yanchaja’an tak walkila’, tumen leti’e’ chéen leti’e’ ba’ax ts’o’ok u bin u k’éexel je’el bix u bin u k’a’abéetchajalo’ ti’al u yantal te’el yóok’ol kaaba’ yéetel uláak’o’ob wale’. Xaak’ale’ tu ts’áaj ojéeltbil túumben tuukul yóok’olal bix úuchik u yantal u na’atil kuxtal Yóok’ol Kaab, je’el bix u ya’alal tu pikil ju’unil Science Advances.
Túumben modeloe’ ku p’atik paachil u tuukulil ”pasos difíciles” jets’a’ab walkil jayp’éel décadas, tu’ux ku ya’alale’ u na’atil kuxtale’ jump’éel ba’al talam ka yanak, ba’ale’ le ba’ax ku ya’alal walkila’ míin lelo’ jump’éel ba’al ma’ seen talami’. U ajxak’al máakilo’ob Penn Statee’ tu ya’alobe’ yéetel túumben tuukul yóok’olal bix úuchik u yantal wíinike’ ku ya’abkubsik u páajtalil u yantal u na’atil kuxtal ti’ uláak’ tu’uxo’ob te’el universo.
“Lela’ jump’éel noj k’eexil ti’ ba’ax ktukultik yóok’olal bix yanchaj kuxtal”, tu ya’alaj Jennifer Macalady, máax múul ts’íibnaj te’el xaak’alo’. “Ku ta’áak na’atbile’ le bix úuchik u wáach’al kuxtale’ jelpaj je’el bix úuchik u bin u machikubáaj yéetel ba’ax yaan tu bak’pachil; beey je’epaj uláak’ tuukulo’ob ti’al xak’altbil ikil u máax k-kaxt bix je’el kna’atik tu’ux ktaal yéetel tu’ux k-kúuchil te’el universoa’”.
“Táan k-a’alike’ ti’al u yantal u na’atil kuxtale’ míin ma’ k’a’abéet chéen suertei’”, tu ya’alaj Mills, máax meyajnaj tu laboratorioil astrobiología Macalady te’el Penn Stateo’. “Wíinike’ ma’ ‘séeb’ mix ‘xaan’ úuchik u k’éexel ti’al u kuxtal Yóok’ol Kaabi’, lelo’ úuch ‘tu súutukil’ ka’aj yanchaj u yúuchul. Míin chéen yéetel u máan k’iin je’el u yojeltpajale’ tumen ma’ xaan wa ti’ uláak’ lu’umkabile’ je’el u kanik kuxtal maas seba’an ti’ le úuch wey Yóok’ol Kaabe’”, tu ya’alaj.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan