de

del

Foto: Raúl Angulo Hernández

Yuum Pedro Couoh Cane’ ku ya’alike’ ma’ bin u yojel ba’ax bíin úuchuk yéetel u k’áaxo’ob ku kóojol yéetel u bejil ku bin Jo’ tak Cancún, le kéen k’uchuk Tren Maya. Ma’ u yojel wa tak ti’ ku máani’, wa yaan u bo’otali’, ma’ xan wa ku konik bin wa ka’a bo’otak ti’ chan nonoj taak’in. Ba’ale’, leti’ jach táaj uts tu yich u meyaj ich k’áax, tu’ux ki’imak u yóol u yantali’, tu’ux ku ch’a’ak u yiik’ tu beel yéetel tu’ux ku yantal ich jets’óolalil, yiknal ba’alche’ob ku tséentik. 

Ta’aytak u chukik laas 2 tu taal u chíinil k’iin. Couoh Cane’ kulukbal yóok’ol junkúul che’ ch’aka’an, chúumuk ti’ bej ku bin Jo’ tak Cancún, naats’ ti’ u kilómetro 150. Chéen tu juunal yanik, mina’an mixmáak yiknal, chéen u juum kiis buuts’ ku chich máano’obi’: táan u je’elel, tu chan ch’a’ak u yóol, ti’al u ts’o’oksik meyaj ku beetik tu chan k’áaxil.  

U ts’áamaj u samal boox káachucháa, baalal u tso’otsel u pool, u ts’áamaj xkaakles yéetel jump’éel úuchben nook’ tu’ux ts’o’ok u k’as tu’upul u k’aaba’ jump’éel politikóo múuch’kabil. Ma’ jach k’aja’anti’ jayp’éel ja’ab yaan ti’, wa tun 82 wa tun 83; ba’ale’ tu wíinkilale’ chika’an bix máanja’an ja’abo’ob yiknal.  

Ken chan je’elke’, ku suut meyaj. Ku ch’a’ak u muuk’ yéetel ka’ats’íit che’ ti’al u líik’il, ku yilik mixba’al ku taal, ts’o’okole’ ku k’atik le noj bejo’ ti’al u yokol ich k’áax. U ch’a’amaj u nu’ukul u meyaj. Jujump’íitil u bin tak ken sa’atak.

U k’aaxile’, ti’ p’aatal kex lajunp’éel kilómetros náachil ti’ tu’ux ku beeta’al u bejil Tren Maya. Yuum Pedroe’ ku ya’alike’ chi’ichnak tumen ma’ u yojel ba’ax bíin úuchuk, ma’ u yojel wa ti’ ku k’áata’al le Tsíiimin K’áak’i’ wa yaan yantal wa ba’ax uts u ti’al tu yóok’lal. Leti’e’ chéen u k’áat ka utsil bo’ota’ak; kex beyo’ ma’alob u yilik meyaj ku beeta’al tumen u jala’achil u lu’umil México. “Ts’o’ok u ya’alal tene’, jach bin táaj ma’alo’ob bin ken bo’ota’ak máak… chéen junxéet’ je’el in konike’, ts’o’okole’ u yalabilo’ u ti’al in meyaj”, tu ya’alaj.  

Ka’alikil u chaantakil xíimbal ich k’áaxe’, u juum u máan kiis buuts’o’obe’ ku sa’atal tak to náachilo’. Chaantakil u máak, ma’ chéen yóok’lal u ja’abil, beey u máano’ tumen ucha’an loob ti’ ka meyajnaj ti’ jump’éel kóonstruxiion. Lúub ti’ jump’éel éeskaleraa ka’ach táan u beetik u áalbañilil. Ku k’a’ajsike’, ts’o’ok u chan máan jayp’éel ja’abo’ob ka’aj yáax p’áat mina’an u junjaats u chan k’áax, úuchik u beeta’al le noj bejo’, tumen yanchaj u pa’abal jayp’éel kóoralo’ob tu’ux u ts’áamaj ka’ach ba’alche’ ku tséentik. “Ja’alibe’”, ku ya’alik. 

Ku tukultike’, je’el u bo’otal tak 16 mil pesos yóok’lal jump’éel ektaarea. U yojel yaan u yantal u konik junjaats u k’áax ken jo’op’ok u beeta’al le bejo’.  

Kex ya’ab u xíimbale’ ma’atech u ka’anal. Mu’uk’an u wíinkilal. Óoli’ jump’éel kilómetro náach ti’ le noj bejo’, ti’ u líik’smaj jump’éel chan naji’ yéetel k’as chika’an kóoral yanchaj u pa’abal.

Walkila’ chéen ka’atul u waakax yaan, chéen ti’ ku máano’ob ichil le 40 éektareaob yaanti’o’. “Blancae’”, ku chan ch’eene’, ba’ale’ sajak tumen ma’ u k’ajóol máaki’. Ma’ náach ti’ le je’elo’, ku tséenta’al kaabi’. Walkila’ chéen bolonp’éel jobon p’aatal ti’, tumen ka máan le seenkech k’a’amkach cháako’, ya’ab tu pe’ertaji’. 

Yuum Pedroe’ jach táaj uts tu yich u bin tu k’áax. Ku yu’ubik ku jéets’el u yóoli’. Ba’ale’ yóok’lal u pak’be’en k’oja’anil COVID-19e’, tu kaajal Popola, naats’ yanik ti’ Saki’e’, ts’o’ok u yantal máax tsaayal ti’, yéetel je’el bix leti’ ts’o’ok u chan yantal u ja’abile’, tu jets’aj u bin kajtal tu chan k’áax ti’al u kaláantikubáaj.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan