de

del

Isla Aguada, tu noj lu’umil Kaanpech, beyxan Maní yéetel Sisal, tu lu’umil Yucatáne’, ku paklan e’esiko’ob muuk’ táan u ts’áaba’al ti’al u páajtal u k’uchul uláak’ ajxíinximbal máako’ob te’e kaajo’oba’, yéetel ti’al ka yanak uláak’ túumben kúuchilo’ob, tumen ts’o’ok óoxp’éel winalo’ob chímpolta’akob beey Pueblos Mágicos tumen u jala’achil u noj lu’umil México.  

Ka je’ets’ Isla Aguadae’, u jo’olpóopilo’ob u noj lu’umil Kaanpech yéetel u Ayuntamientoil Carmene’ jach péeknajo’ob ti’al u k’a’aytiko’ob le kaajo’ yéetel ti’al u chúukbesa’al ba’ax k’a’abéet ti’ ti’al u páajtal u k’uchul uláak’ máak xíinximbali’, yéetel ti’al u jats’utstal tu yich máak; le beetik ts’o’ok xan u yantal uláak’ máako’ob óotik meyaji’.  

Óoli’ tu jach séebanil yéetel kex tumen yaan jayp’éel ba’alo’ob ma’ táan u páajtal u beeta’al yóok’lal u pak’be’en k’oja’anil COVID-19e’, ila’ab bix u péektsilta’al ki’ichkelem kúuchilo’ob yaan te’elo’ yéetel u jejeláas ba’al yaan ti’al cha’antbili’, le beetik meyaj ts’o’ok u beeta’al tumen kajnáalo’obe’, ts’o’ok u chíikpajal tu bejilo’ob kaaj, ts’o’okole’ beetchaj xan jump’éel pik’il ju’un.  

Tu lu’umil Yucatáne’, ti’ yaan Sisal, jump’éel kaaj ts’o’ok u bin u k’a’anchajal: u yich yóok’ol kaabe’ táan u paktik le kaaja’, tumen ajxíinximbal máako’ob, ku taalo’ob ti’ u jejeláasil lu’umo’ob Méxicoe’, ts’o’ok u ya’abtal u k’uchulo’ob tak yóok’ol u 20 por siientoil, yéetel táan u páajtal u yantal máax u yoks taak’in ti’al u beeta’al otelo’ob, kúuchilo’ob janal yéetel uláak’ mola’ayo’ob.

Beyxan, ts’o’ok u yutskíinsa’al u joolil le máalekono’, yéetel ma’ táan u xáantal kéen káajak u yutskíinsa’al u noj bejilo’ob le kaajo’, je’el bix xan u túumbenkunsajil le máalekono’. “To’one’ ma’ k k’áat ka p’áatal tu tuukul máak chéen chichan kaajo’on, tumen k’áak’náabe’ sáansamal u bin u ma’alobchajal ti’al u páajtal k k’amik k-u’ulabo’ob ti’al u óotiko’ob ka’ suut”, beey úuchik u ya’alik máax jo’olbesik Turismo tu kaajil Hunucmá, Jesús Antonio Ek Huitz.

Tu méek’tankaajil Maníe’, ts’o’ok xan u yila’al u yutsil u seen k’a’aytal kaaje’, ts’o’ok u péeksik u yóol u jo’opóopilo’ob kaaj ti’al u tukultiko’ob túumben nu’ukbesajo’ob ti’al u yutsil le kaajo’, beey úuuchik u tsolik Joshua Valle Burgos, máax jo’olbesik Cultura y Turismo ti’ u Ayuntamientoil le kaajo’. 

Tu jo’oloj úuchik u chíimpolta’al Maní beey Pueblo Mágicoe’, ku k’a’ajsik, káaj u meyajta’al uláak’ nu’ukbesajo’ob je’el bix Mercadito Artesanal, kúuchil tu’ux ku páajtal u ko’onol yéetel ye’esa’al ba’ax ku beeta’al tumen ajmeyaj k’abo’ob te’elo’, tumen ka’ache’ ma’ béeychajaki’ yóok’lal pak’be’en k’oja’an yaan.  

Beyxan, ts’o’ok u káajal u meyaj Policía Turística, tu’ux ts’a’aban jump’éel chan kúuchil ti’al u páajtal u bin k’áatbil je’el ba’axak u k’áat máak u yojéelt yóok’lal le kaajo’. Beey túuno’, enero tak walkila’, ts’o’ok u je’ebel óoxp’éel kúuchilo’ob janal, ts’o’okole’ le je’elo’ ku chíikbesik bix táan u bin u nojochtal jujump’íitil le kaaja’.

 

También te puede interesar: 

Maní continúa reinventándose a tres meses de ser nombrado Pueblo Mágico

Bacalar, una joya turística en crisis

Aumenta 20 por ciento el turismo en Sisal luego de distinción turística

Evaluaciones continuas obligan a Tulum a mantener los estándares de calidad

Estudios turísticos revelan impacto de la globalización

Desde este año, Pueblos Mágicos deben regirse por un programa estatal: Sedetur

'No sólo es tener los Pueblos Mágicos sino darles el valor que merecen': Michelle Fridman

Pese a cercanía con Cancún, Isla Mujeres ha logrado conservar su esencia

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan