de

del

Ts’íib yéetel oochel Francisco Martín
K’iintsil

Jo’, Yucatán
Martes 10 ti’ octubre, 2017

[b]Yuum Mario[/b]

Jts’ak xíiw yuum Marioe’ tu beeta’ak ka’ap’éel ts’aak, lajuntéen tu chupaj nu’ukul ti’al u beetik. Tu yets’kúunsaj le botellaso’obo’ yóok’ol u vitrinail u kúuchil pa’atajil “U Yits Ka’an”, najil xook p’aatal tu kilómetro dos yóok’ol u bejil u bin máak Maní, mantats’ u múuch’ul uláak’ máako’ob je’el bix leti’o, ti’al u beetiko’ob boono’ob yéetel ts’aak ti’al u ts’a’akal k’oja’ano’ob.

Yuum Marioe’ tu jóok’saj jayp’éel u chuunil che’ ch’uul, ka káaj u ts’íilik, mix táan u tukultik wa xaan u beeta’ali’ (ka’ap’éel hora), ka’aj ts’o’oke’ tu ch’a’aj ya’axtak le’ob ti’al u sóolankunsik jach chaantakil, tu ts’ooke’ tu laj much’kíinsaj. Xáanchaj mixba’al ku juum, ka’ap’ée, óoxp’éel le’obe’, tak ka tu ya’alaj:
“jach uts le le’a’...”

In k’áat ka’ach ka u ya’al jach tu séebanil ba’axten, ba’ale’ xóot’ u t’aan tuka’atéen. Ba’ax jach ya’aba ku ya’alik kex ma’ ya’ab u t’aani’, ts’o’oke’ tu ya’alaj: “tin na’ataje’ le le’ je’ela’ ma’ chéen ku máansik yayajil wíinkil, láayli’ ku yutskíinsik k’om óol”.

“Ku luk’sik yayaj poolil… beyxan k’ak’aas tuukul… yaan máak taak u kíinsikubáaj wa mixba’al beetik u ch’éenel u chi’ibal u poolo’ob… chéen yéetel taankas che’; tbeetaj u ts’aak…”.

Yanchaj u máan uláak’ 15 minutos mixmáak ku t’aan, chéen ku yu’ubal u k’aaj ch’íich’ yéetel u ch’eench’enkil yuum Mario, ku beetik u jach jéets’el u yóol máak; tin wilaj bix uchik u beetik boon, ka’alikil máax áantike’ u lep’maj u yóol ti’ u yilik bix u beeta’al.

Ma’ sáame’ yuum Marioe’ káaj u ts’íilik ajo, ts’o’okole’ tu xa’aktaj ichil alcohol yéetel ja’, tu ch’a’aj jump’éel bolsa tu’ux tu ts’áaj clavo, jujump’éelil uchik u bin u kachiko’ob, ts’o’okole’ xa’ak’ta’ab yéetel le ajo’ ts’o’ok u p’ap’ayxotta’alo’ yéetel alcohol, ba’ale’ ti’ yaanal nu’ukul.

[b]Ma Francisca[/b]

“U farmaciail tu’ux yaan kuxa’an ts’aak”; tu ya’alaj ma Francisca, Saki’il, ka’alikil táan u ye’esik jayp’éel xíiwo’ob yaan tu tséel.
Txíimbaltaj ti’al k k’ajóoltik uláak’ ba’alo’ob yo’olal ts’aakankil, ka’alikil ktsikbale’ tu ya’alaj bix u xa’ak’tal xíiwo’ob ti’al u beeta’al ts’aak, beyxan ba’ax k’oja’anil ku ts’akik u moots, u yich wa u le’ le che’obo’. Leti’e’ u yojel bix u máak’anta’al.

Ku tsikbaltik tuláakal ba’ax ku k’a’abéetchajal ti’ wínik ti’al kuxtale’ ku ts’a’abal tumen yóok’ol kaab, beyxan ts’a’aban u ts’aak ti’al ba’ax beetik k’aas ti’ máak. Ka tin k’ajóoltaj ma Franciscae’, táan u che’ej, ki’ u yóol, je’el bix juntúul máak suuk u tsikbal yéetel uláak’ máak, náats’en tak tu’ux u ts’áamaj jump’éel káarton tu’ux yaan jejeláas ba’alo’ob, je’el bix kaab. Ba’ale’, ku yaj óoltik uchik u yokolta’al u kaabilo’ob, tu’ux ku jóok’sik yaba’ach ba’al ku k’a’abéetchajal ti’al u beetik ts’aako’ob.

Ma’atech u bo’otik gas, ku meyaj ti’ jump’éel ba’ax ku beeta’al yéetel páais k’éek’en, tumen ku meyaj yéetel biogás, le beetik ku páajtal u beetik u yo’och, yéetel combutsible natural. Beyxan laj leti’ pak’ik janabe’enba’alo’ob.

Kuxa’an yéetel le ba’alo’ob ku beetik ti’al u konej. “Tuláakal ba’ale’ lu’um ts’áak”; ku jeel a’alik ka’alikil u che’ej tuka’atéen.
Ka’alikil kxíimbaltik u k’áaxe’, tu ya’alaj: “le je’ela’ ti’al sida, ma’atech u ts’akik, ba’ale’ ku xaankúunsik le k’oja’ano’, ku xaankúunsik u beetik k’aas”, ku ya’alik.

Ma’ náach te’elo’, u ts’e’e yuum ma Francisca, ku yoksik u k’ab ich lu’um, ku jóok’sik moots, ts’o’okole’ ku ya’alik: “le xíiwa’ ti’al u ts’a’akal u chi’ibal kaan”. Jela’an le mootso’, ba’ale’ ki’ichkelemtak.

[b]“Ma’ ya’ab ba’al kk’áatiki’, chéen ka yanak ba’al kjaantej”[/b]

Yuum Gustavoe’, ma’ xan ya’ab u t’aani’, le beetik tin tukultaj ch’eench’enkile’ ma’ chéen jump’éelili’, yaanal bix u beetik máak. Leti’e ku yu’ubaj, ku pa’atik u ts’o’okol u t’aan máak, óoli’ tu ts’ooke’, t’aanaj ich maaya: “Meyaj ba’ax kbeetik yéetel lu’um, beey tkanaj ka’ach tpaalil; beey kuxliko’on. Beey kkaxtik k-o’och… u yo’och kpaalal. Kuxtal je’el bix le je’ela’ ma’ tu páajtal kka’ansik bejla’a ti’ kpaalal, tumen jala’acho’obe’ ts’o’ok u beetiko’ob nu’ukbesajo’ob ti’al u p’áatalo’ob óoli’ bulk’iin tu najil xook, paalalo’obe’ las 3 u jóok’olo’ob, chéen ku suuto’ob ti’al u beetik u ts’íibo’ob ts’o’okole’ ku bin k’iin”.

“Mina’an u súutukil u múul yantal paalal yéetel u taata’ob. Kin wilik le nu’ukbesajo’ tu beetaj u jelpajal ba’al, ka’ache’ kex jump’éel wa ka’ap’éel hora, ku páajtal u bin máak ich k’áax yéetelo’ob, kex chéen ti’al u bin máak ch’ak si’”.

“Ka’ach úuchij, ka tin xokaj in primariae’, ka’ansabto’on k’ajla’ayil, u k’ajla’ayil le lu’uma’, bix u meyajtik máak k’áax, kcha’antik oochelo’ob ti’ bix kaja’an máak ka’achi; ba’ale’ le je’elo’ ts’o’ok u sa’atal, ma’atech u ka’ansa’al bejla’e’, ts’o’okole’ ma’ xan tin na’atik ba’axten; tumen jump’éel ba’al jach k’a’anan ti’al u kuxtal máak, ti’al u yantal janal”.