de

del

Texto y foto: Sasil Sánchez Chan
La Jornada Maya

Jueves 21 de febrero, 2019

Ti’ yóok’ol kaabe’ yaan jejeláas ba’al táan u beeta’al ti’al u ts’aatáanta’al máaxo’on to’on beey maaya’on, le beetike’ unaj u yila’al ma’ u sa’atal k yáaxil t’aan, tumen ti’ yaan ichil jump’éel kaaj tu’ux ku táanilkunsa’al ba’ax ku tukultik, u t’aanil yéetel u miatsil chéen wa jaytúulo’ob, óoli’ chéen ti’al u ye’esa’al yan péech’ óolal chéen yóok’lal taak’in.

Máasewáal t’aano’obe’ sajbe’entsil yaniko’ob tumen táan u múul xíimbalo’ob yéetel túumben ba’alo’ob ku yantal ti’al u t’anikubáaj máak, je’el bix Internet yéetel redes sociales, le beetike’, u múuch’kabil Asamblea General de la Organización de las Naciones Unidas, tu jets’aj u ja’abil 2019 beey Año Internacional de las Lenguas Indígenas ti’al u kaxta’al u chikbesa’al yéetel u táakmuk’ta’al u jejeláasil máasewáal t’aano’ob yaan yóok’ol kaab. Kex tumen yéetel uts óol ku je’ets’el ba’alo’ob je’el bix le je’ela’, ti’ máaxo’ob t’aanik máasewáal t’aane’, tu lu’umil Méxicoe’ ku chukik óoli’ 7 millonesil máako’ob, yaan u méek’alo’ob tumen nu’ukbesajo’ob yaan u beeta’al tumen oficial mola’ayo’ob, ti’al ka yanak noj meyajo’ob yéetel nu’ukbesajo’ob ti’al u yutsil máasewáal t’aano’ob.

Jets’ t’aane’, ku nooykinsik u yóol ti’al u ye’esik tuka’atéen ti’ yóok’ol kaabe’, jejeláas t’aano’obe’ ti’ yano’obi’, ti’ p’aatalo’ob yéetel ti’ kuxa’an millonesil máako’ob, ti’al ka páatak u yila’alo’ob beey jump’éel k’a’anan óol, ka yanak u muuk’, beyxan ti’al ka páatak u yáantaj tu beel, tumen beyo’ je’el u mu’uk’ankúunsa’al t’aan yéetel je’el ba’axak ba’ale’. Beey túuno’, meyaje’, unaj u beeta’al tumen oficial mola’ayo’ob, ba’ale’ k’a’abéet xan u beeta’al tumen le ma’ oficialo’obi’, tumen máaxo’ob péektsiltik t’aan, múuch’kabilo’ob, yéetel u ya’abile’, tumen máaxo’ob t’aanik wa ba’ax t’aanil, ti’al u ye’esiko’ob bix u k’áato’ob yéetel bix u yúuchul kuxtal ichil u t’aanilo’ob yéetel u miatsilo’ob.

[b]Mootse’ ti’ yaan tu puksi’ik’al óol[/b]

Yóok’lal ba’ax ku yúuchul yéetel maayat’aane’, u ka’ap’éelil t’aan ku asab t’a’anal ti’ Méxicoe’, chéen tu yáanalil náhuatle’, ma’ chéen ku chikbesik láayli’ kuxa’ani’, u jaajile’, ku ye’esik xan láayli’ yaan u yóol yéetel ma’atáan u ch’éensik u xíimbal, le beetike’ ts’o’ok u bin u xíitil ichil uláak’ je’el bix tecnología, ts’aakankil wa its’at, tumen kex táan u náachtal u yooke’, u mootse’ ti’ p’aatal tu puksi’ik’al u yóol u kaajal; láayli’ ts’aka’an kex tumen ti’ yaan tu yáanalil jump’éel sistema ku chíimpoltik u kuxtal chéen le ken yanak jump’éel oficial múuch’tambal wa ti’ jump’éel k’iin jeets’el u k’iimbesa’al.

Máasewáal t’aane’ ku síijsik u tuukulil yóok’ol kaab beyxan u noj ba’alil t’aan, tu’ux yaan u yóol, yéetel u na’at, ku ye’esik uláak’ bix u yantal yóol, u tuukul yéetel u t’aan máak, tumen máaxo’on t’anik maayae’, k beetik u juum ti’al u yu’ubal ba’ale’, k ojel le ken k a’ale’, ku yu’ubal xan u k’ajla’ayil kaaj, ku yila’al máaxo’oni’; ku chikpajal tuláakal ba’ax ts’o’ok u bin u chuchukmáansa’al ichil ch’i’ibalil, tuláakal le ba’alo’ob táan u xíimbalo’ob yóok’ol bej, le ba’alo’ob kuxa’antak yéetel le ku púut síijilo’ob le ken máanak ti’ uláak’ máako’ob.

Máax ku líik’il yéetel máasewáal t’aane’, yaanal bix u na’atik yóok’ol kaab, tumen le ba’ax ku je’ets’el beey miatsile’, siijil ti’ u yoot’el noj taata’ob yéetel chiicho’ob, ba’ale’ te’elo’ ku xíimbal máak ti’al u kanik bix u k’éexel t’aano’ob tak le ken yanak uláak’ u yóolo’ob; ti’al u na’ata’al bix u k’éexel noj t’aan, bix u bin u p’áatal paachil jayp’éel ba’alo’ob, ba’ale’ beyxan bix u bin máata’al uláak’o’ob ti’al u túumbenkunsa’al tu’ux kuxa’ano’on. Le beetike’, k t’aane’, líiks’ajil t’aan taak k máansik yóok’ol sistemas oficiales ma’atech u yu’ubiko’ob ba’ax k a’alik.

K biinsik k t’aan tak tu paach tu’ux yaan éets’tajil, u páajtal k chikbesike’, ku k’áatik ka suunako’on tu’ux káajo’on, tumen úuch ka’achile’, yanchaj u yóol k t’aan yéetel ba’ax ku yu’ubal; yanchaj u ts’íibta’al.

K múul xíimbal yéetel u máan k’iin, lik’ul u k’iinil yanchaj úuchben wooj tak ti’ le k’iino’ob tu’ux táan u máan táanil digital ba’al, ts’o’ok u beetik k patjo’oltik uláak’ bix u yúuchul tsikbal wa t’aan, tumen ku k’a’abéetkunsik xan u ts’íibta’al, tumen ts’íibe’ u k’áat u ya’al kuxtal, yéetel u k’áat u ya’al ka p’áatak t’aan ti’al u mantats’il k’iino’ob.

K’a’anan k chikbesikbáaj yéetel u chuuka’anil ts’íib, yéetel t’aan, tu’ux ka táakbesa’al u boonilo’ob yéetel u juumilo’ob. K’a’anan k xokikbáaj ich maayat’aan, ma’ chéen ti’al k ilik ba’ax ku ts’íibta’al, ti’al xan u na’atike’, jump’éel ba’al k’a’anan u beeta’al, ti’al u p’áatal u k’ajla’ayil jump’éel ba’al, míin tu paachil k’iine’, leti’e’ ba’ax kun a’albil ti’ jump’éel t’aan láayli’ kuxa’ane’.

[i]Mérida, Yucatán[/i]
[b][email protected][/b]

Consulta la versión en español, [a=https://www.lajornadamaya.mx/2019-02-21/Hablar-es-resistir]aquí[/a].