de

del

Pl
Oochel Ch’a’aban Instagram @juniel95
K'iintsil

Miércoles 25 ti' abril, 2018
Londres.

Aj xak’al xooko’obe’ tu kaxtajo’ob juntúul k’an xok yaan kex 512 ja’abo’ob u yúuchbenil, ka’alikil táan u báab tu k’áak’náabil Océano Ártico, naats’ Groenlandia, le ba’alche’a’, leti’e asab úuchben kuxa’an yaan yóok’ol kaab, beey úuchik u ts’a’abal k’ajóoltbil tumen u pik’il ju’unil Science. U ja’abil ba’alche’e, je’ets’ yo’olal u nojochil, tumen ku tukulta’ale’ ku nojochtal kex jump’éel centímetro ja’ab man ja’ab.

Máaxo’ob beet xaak’alil, ti’ u noj najil xook Universidad Ártica de Noruega, tu ya’alajo’obe’ ts’o’ok u ye’esa’al u k’anil xoko’ob Groenlandiae’ maanal ti’ jo’o k’aal ja’abo’ob ku kuxtalo’ob yéetel u ya’abil u ja’abilo’ob kuxtale’ ku báabo’ob ti’al u kaxtik u xch’uupilo’ob.

Aj xak’al xooko’obe’ ku tukultiko’ob ba’alche’ kaxta’abe’, máan u kaxt u xch’uupil ya’abach ja’abo’ob ba’ale’ wa ma’ beyi’i, u k’áat u ya’al yanchaj ya’ab u xch’uupil tu kuxtal.

Leti’obe’ táan xan u xak’altiko’ob u ADNil le ba’alche’o’ ti’al u yojéelta’al uláak’ ba’alo’ob ti’ u genesilo’ob tumen beyo’ je’el u páajtal u yila’al ba’ax jets’ik wa ba’ax beetik ka kuxlako’ob le beyka’aj ja’abo’obo’.

Beyxane’ ila’ab u ya’abil u k’anil xoko’ob Groenlandiae’ ku jaantiko’ob kay, kex tumen mix juntéen ila’ak bix u máano’ob chuuk. Ba’ale’ kex beyo’, jak’be’en óol ba’al, tumen ts’o’ok tak u kaxta’al u xiixel renos yéetel tsíimino’ob ich u nak’o’ob.

Le nojoch kayo’oba’ yanchajo’ob táanil ti’ Revolución Industrial yéetel ti’ chuk kay ti’al koonol, le beetik k’ajóolta’ano’ob beey u chíikulal kuxtal ichil u máan k’iino’ob, tumen yéetel leti’obe’ je’el u páajtal u xak’alta’al bix ts’o’ok u jelbesik ba’al, ba’ax ku beetik wíinik ti’ k’áak’náabo’ob.

U múuch’kabil Sociedad de Pesca de las Islas Británicas t’aanaj yo’olal u k’a’ananil le ba’alche’a’, tumen leti’e’ ts’o’ok u kaxtikubáaj ti’al u ya’abkunsik k’anil xoko’ob ti’ k’áak’náabil Océano Ártico, le beetik k’a’anan u beeta’al nu’ukbesajo’ob no’ojantako’ob ti’al u kaláanta’alo’ob.