de

del

Ts'íib yéetel oochel Hermann Bellinghausen
K'iintsil

Lunes 16 ti' abril, 2018

Kuxa’an, kimen wa jela’ane’, Leonora Carrington ku ts’áak u máaktsil le kúuchilo’ob tu’ux ku ts’a’abal cha’antbil u meyajil yo’olal u ba’alilo’ob beetik u balak’, u xaan áalkab, u xíimbal, u xik’nal, wa u laj beetik tuláakal. Beey túuno’, u túumben kúuchil e’esajil beeta’al ti’al u póol meyajo’ob tu kaajil San Luis Potosí ku chikbesik ki’ichkelem baakel. Leti’e’ juntúul ti’ le jach p’íit surrealita máak meyajt yéetel chikpaj tak ka jts’o’ok siglo XX. Ti’al le ja’ab 2018a’ u k’áaxil, o ba’alche’il, u paaxil, u ajbáaxal t’aanilo’ob, u k’aak’as ba’alilo’ob yéetel u ángeilo’obe’ k’ucho’ob tak tu’ux ma’ tukulta’ani’: jump’éel k’alabil.

Kúuchil tu’ux ku páajtal u beeta’al je’el ba’axake’

U kúuchil Centro de las Artes ti’ u noj kaajil San Luis Potosí k’a’abéetkunsa’ab beey u kúuchil k’alabil ichil u ja’abil 1890 tak 1999. Ya’abach máako’ob k’a’alo’ob te’elo’ jach lúub u yóolo’ob, muk’yajnajo’ob, choko poolchajo’ob yéetel yancha u p’áatalo’ob te’elo’. Juntúul máak súut jala’achil: Francisco I. Madero. Kúuchile’ jla’ab tumen jp’a’at chéen beyo’, ba’ale’ walkila’ k’alabile’ ku meyaj beey jump’éel kúuchil tu’ux ku páajtal u beeta’al je’el ba’axake’ (kaambal, xookil, e’esajil) ts’o’okole’ te’e yáax k’iina’ táan u k’a’abéetkunsa’al ti’al u ye’esajil u meyajil Leonora Carrington.

Kúulpach tuukule’ ku ye’esik bix síijik criaturas yéetel k’aasil ba’al k’ala’an ti’ chowak bejo’ob yéetel tu’uk’ilo’ob tu’ux ku chikpajal jump’éel u ts’íib Octavio Paz, tu jeel boon beeta’ab yéetel k’i’ik’ yéetel ta’, beyxan ku ye’esa’al ba’ax yaan u yil ts’íib yéetel surrealista’ob k’ucho’ob México. Ich sáasil wa ich éek’jolch’e’enile’, ti’ jujump’éel tu’uk’ilo’obe’ ku ch’eneb ba’abalo’ob ku jóok’ol ti’ u tuukul máak yéetel ti’ u k’ab Leonora’. Leti’, tsíimin-ko’olel sutulsuutnaaj yo’olal u ki’imak óolal jk’iin André Breton, celtail gacela tu p’ataj paachil u baatsil yéetel xtoopa’an Europa ku ba’atel ti’al u k’uchil México yéetel tuláakal u baakel.

[b]Náay jáalk’abta’ab, Sajakil yéetel xma’ xuulil ch’e’en ku k’a’am juum[/b]

Beey, tak wa ma’ beyi’, ba’ale’ yóok’ol kaab tu’ux ku yokol u yóok’ol kaabil Leonora Carrington. Náayo’ob jáalk’abta’an. Sajakil yéetel xma’ xuulil ch’e’en ku k’a’am juum. U ye’esajil úuchben ba’alilo’ob. Tsikbalo’ob ti’al u beeta’al che’ej. Úuchben potosinoil ergástula ku taal u jach chukbes ba’al, mix juntéen tu p’atajo’ob Leonora ka’alikil táan u máan u xíimbal. Ko’ox a’alike’, ka yáax jóok’sa’ab El séptimo caballo y otros cuentos (Siglo XXI Editores, 1992), uktéen párrafoil ti’ le tsikbalo’, u yuktéenil tsíimine’, uktéen u ya’alik 77… tu wáalil 77.

Ti’ u meyajil [i]Los últimos días de Nuevo París (The Last Days of New Paris, Del Rey Books, 2016),[/i] jfantástico ts’íibe’ China Miéville, je’el bix u beeta’al tumen Phillip K. Dick ti’ u meyajil El hombre en castillo, ku xo’okol bix úuchik u k’a’alal ichil u máan k’iin ti’al ma’ u páajtal u ts’o’okol ba’ateltáambal ti’ u kaajil París, tu ja’abil 1941 yo’olal u jk’atunilo’ob Alemania, yéetel tu ja’abil 1950 resistenciae’ láayli’ chika’an yo’olal ba’ax beeta’ab tumen xperiodista yéetel xch’úuk yanqui máax tu ye’esaj tu lu’umil Marsella bix u jóok’sa’al surrealista ba’al. Káaj u yantal kuxtal ti’ u ba’alilo’ob. Ku xíimbal manifs (u chikbesajil) beeta’an tumen Magritte, Delvaux, Varo, Picasso, Domínguez, Paalen, Ray, Lamba, Tanguy. Ernst wa Breton tu paach ba’ax jaaj. U yáax manifil, tu’ux óoli’ ku pe’ech’el u noj máakil, juntúul u jba’alte’elil resistencia, jump’éel Bicicleta y ciclista beeta’an tumen Leonora Carrington ku t’u’ulpachtik kex kanwáal.