de

del

Fabiola Palapa Quijas y Eirinet Gómez, corresponsal
Boonil Manjarrez
K'iintsil

Viernes 13 ti' abril, 2018

U máan xíinximbale’ ma’ chéen jump’éel ba’ax tu ts’áaj u yóol u kuxtal Sergio Pitol, u ts’íibtik káan iik’ ti’ile’ uláak’ ba’ax xan líik’sej. Jts’íibe’ ku tukultik k’a’anan u xíimbal u tuukul máak ti’al “ma’ u yantal u xuulilo’ob, ma’ u k’alikubáaj máak mix u beeta’al ba’ax suuka’an, k’a’abéet u tukulta’al yóok’ol kaabe’ jump’éel noj ba’al yéetel jela’an, k’a’abéet u yojel máake’, to’one’ chéen junch’aajo’on ti’ le nojoch lu’umila’ ts’o’okole’ tuláakal ba’al ku sa’atal”.

Pitole’ jkíim jo’oljeak jueves, las 9:30 ja’atskab k’iin, tu kaajil Xalapa, uchak u talamchajal ti’ u k’oja’anil afasia progresiva, ts’o’okili’ u tsa’ayal ti’ jayp’éel ja’abo’ob paachil.

Táankelem ka tu yu’ubaj k’a’anan u máan xíinximbal, yéetel u máan k’iine’ jp’áat beey leti’ u nooyil u ts’íib, tumen ya’ab máako’ob ti’ América Latina yéetel uláak’ táanxel lu’umo’ob u xokmajo’ob u meyaj.

Síij tu lu’umil Puebla, tu k’iinil 18 ti’ marzo ti’ u ja’abil 1933. Ka tu chukaj jo’op’éel u ja’abile’, tsa’ay ti’ paludismo, k’oja’an k’ajóolta’an beey “malaria consultiva”, le beetik kex jach paale’ utschaj tu yich xook tumen ku ya’alal ti’ k’a’anan u je’elel. Káaj u xokik Verne, Stevenson, Dickens, ts’o’okole’ ka tu chukaj lajka’p’éel u ja’abile’ ts’o’okili’ u ts’o’oksik u ts’íibtik [i]La guerra y la paz.[/i]

Ka tu chukaj waxaklajun wa uklajun u ja’abile’ ku na’atik tu beel u ts’íibo’ob Proust, Faulkner, Mann, Wolf, Kafka, Neruda, Borges, u meyaj aj k’aay tuukulo’ob Contemporáneos, mexaikano’ob yéetel u jach k’a’ananil aj ts’íibo’ob España.
Waxaklajun ja’abo’ob kajlaj Europa.Tu xokaj derecho tu lu’umil México, tu noj najil xook Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM) yéetel tu jo’olbesaj le xookil je’elo’ ti’ Universidad Veracruzana de Xalapa yéetel ti’ Universidad de Bristol, tu lu’umil Estados Unidos. Pitol tu beetaj u jk’ex t’aanil, jka’ansaj, jxak’al ts’íib yéetel diplomáticoil París, Varsovia, Budapest, Moscú yéetel Praga.

Ti’ jump’éel k’áat chi’ tsikbal tu beetaj tu pik’il ju’unil La Jornada, tu ja’abil 2010, jts’íibe’ tu ya’alaj: “Tene’ ku páajtal in wa’alike’, teen le áanalte’ob in xokmaj, boon in wilmaj, paax u’uya’an yéetel tu’ubsa’an, bejo’ob in xíimbaltmaj. Máake’ leti’e’ ba’ax tu kuxtataj tu paalil, u baatsil, jaytúul u éetailo’ob, jayp’éel noj ba’al u beetmaj, ba’ax náaksik u yóol. Máake’ u ya’abil ba’alo’ob ku mantats’ u p’íitkunsa’al. Máake’, leti’ k’iino’ob ku máansiko’, ba’ax ku jach óotik yéetel ba’ax ku oksaj óoltik”.
Ti’ jump’éel k’áat chi’ tsikbal jbeeta’ab tumen Carlos Monsiváis, tso’ol tumen Pitole’ mantats’ u yáantikubáaj yéetel Jorge Luis Borges, le kéen k’a’alak u beel ti’ jump’éel ts’íib, tumen le kéen p’áatak ma’ tu yutstal u ts’o’oksik junkóots ts’íibe’ ku jan k’a’ajsik u meyaj argentino jts’íib ti’al u béeytal u k’alik.

“Tu ja’abil 1952 ka tin k’ajóoltaj u meyaj Borges, ichil jump’éel sumplemento tu’ux ts’a’ab k’ajóoltbil La casa de Asterión. Míin leti’ u jach noj ba’alil ts’íib tin kaxtaj. Beey uláak’ jump’éel t’aane’. Mix juntéen in yáax xok ki’ichkelem ba’al je’el bix le je’elo’. K’aja’antech wáaj cihil u ja’abilo’ob cincuentae’ ku k’ujsa’al tu kúuchil áanalte’ob u pik’il ju’unil [i]Sur,[/i] tu’ux mantats’ u jóok’sa’al u ts’íib Borges. Kin manik óoli’ jach chéen ti’al in xokik u meyaj, ba’ax ku ya’alik yo’olal cha’an yéetel u chowak ts’íibo’ob.

“Chéen wa jaytúul máako’ob xokik tu lu’umil México. U pik’il ju’unil [i]Sure’[/i] tu nats’en yiknal u ajts’íibilo’ob Argentina. Wa ka in xak’alt jayp’éel ts’íibo’ob beeta’ab te’e k’inako’obe’, ku ja’ak’al in wóol tumen jach k’aas in wiliko’ob. Chéen ku páajtal in chíimpoltik Guiraldes, W. H Hudosn, noj ts’íibo’ob ku beetik yéetel u kóom novelasil Bianco, u tsikbalo’ob Silvina Ocampo”, tu núukaj ti’ Monsiváis.

Sergio Pitol táaka’an ichil u ja’abil jts’íibo’ob Medio Siglo, tu’ux táakbesa’an xan jts’íibo’ob Carlos Monsiváis, José Emilio Pacheco, Elena Poniatowska, Juan García Ponce, Juan Vicente Melo, Juan Manuel Torres yéetel José de la Colina, ichil uláak’o’ob.

Tu ja’abil 2013 beeta’ab jump’éel tse’ek chíimpolal tu kúuchil Palacio de Bellas Artes, uchak u k’iimbesik 80 ja’abo’ob, jts’íib yéetel jk’ex t’aane’ jp’áat kutal tu kúuchil Manuel M. Ponce, tu’ux tu yu’ubaj ba’ax a’alab tumen u éetajilo’ob, u xoknáalo’ob yéetel máaxo’ob xak’altik u meyaj, máaxo’ob tu ya’alajo’ob juntúul jáalk’ab óol máak, jach yaan u yóol yéetel u ki’imak óolal, jts’íib ku ya’alik jejeláas ba’alo’ob yéetel tuláakal ba’al ku sutik káan iik’ ti’ilil.

U meyaj jts’íibe’ ts’o’ok u su’utul ich jejeláas t’aano’ob (francés, alemán, italiano, polaco, húngaro, holandés, ruso, portugués yéetel chino). Ichil u ts’íibo’ob jach k’ajóolta’ane’ ti’ yaan: [i]Tiempo cercado[/i] (1959), [i]No hay tal lugar[/i] (1967), [i]Infierno de todos[/i] (1971), [i]El tañido de una flauta[/i] (1973) y Asimetría (1980), [i]El arte de la fuga[/i] (1996), [i]El desfile del amor [/i](1984), yéetel [i]La vida conyugal [/i](1991).