de

del

Dpa
Oochel Imperial/Beckley Foundation
K'iintsil

Jueves 12 ti' abril, 2018

Tu k’iinil viernes 16 ti’ abril ti’ u ja’abil 1943, Albert Hofmanne’ táan ka’ach u líik’sik ba’al tu’ laboratorioil p’aatal tu kúuchil Sandoz, tu kaajil Basilea, ts’o’okole’ k’as chi’ichnak tumen ma’ tu kaxtik ba’ax ts’aakil je’el u beetik u yáalkab u k’i’ik’el wíinik tu beel, chéen ti’ le je’elo’ ka’aj tu jach ki’ óolsaj u yóol. Químicoe’ tu túuntaj le ba’ax yéetel táan ka’ach u xaak’alo’: dietilamida de ácido lisérgico, LSD.

Beey úuchik u tsikbalta’al tumen Hofmann ba’ax úuchij, ti’ jump’éel múuch’tambal beeta’ab Basilea, úuchik u k’iimbesa’al 100 u ja’abilo’ob, tu ja’abil 2006: “Yanchaj in luk’ul laboratorio, tin wu’uyaj beey yaan ba’ax ku yúuchul tene’. Binen tin wotoch yéetel in t’íinchak balak’ ookil, chilajene’, ka’aj ki’ichaj un wóol. Tuláakal ba’ax kin tukultike’ jach ku taal u yúuchul tin táan, ts’o’okole’ ku beetik u jach ki’imaktal in wóol. Xáanchaj kex óoxp’éel wa kamp’éel hora beyo’, ts’o’okole’ sa’atij”.

Ti’al le uláak’ luneso’, 19 ti’ abrile’, tu yóotaj u xak’alt ba’ax le j úucho’, le beetik tu yóolili’ tu yuk’aj LSD, tu jóok’saj ti’ u cornezuelosil kuuxum. Ba’ale’, jach táaj ya’ab le tu yuk’ajo’, le beetik yanchaj talamilo’ob: “nuumyaj xíinximbal tin beetaj”, tu tsolaj.

“Tin tukultaj: yaan jump’éel túumben ba’al ts’o’ok a wojéeltik ts’o’okole’ walkila’ k’a’abéet a bin. Nu’ukulo’ob jach suuk in wiliko’obe’ ku jelpajalo’ob yéetel ko’olel kaja’an tu tséele’ chikpaj beey juntúul x k’asil bruja yéetel u yiche’ jejeláas u boonil. Ka’aj tu ya’alaj junsúutuke’ laj sa’atij: beey in wóol yaanal kuxtal le kin wiliko’, ma’ tu páajtal in wa’alik beyka’aj u jats’utsil”.

Farmacéutica tu’ux kin meyaj ka’ache’, séeba’an uchik u jóok’sil konbil jump’éel ts’aak beeta’an yéetel túumben ba’ax kaxta’abe’, ti’al u k’a’abéetkunsa’al ti’ sicoterapia. LSD tu yáantaj síquico k’oja’ano’ob ti’al u chan cha’akuba’ob tumen chéen beey ku páajtal u ts’a’akalo’ob, tu ya’alaj Hofmann.

Aj ts’ak yajo’obe’ tu k’a’abéetkusajo’ob LSD ti’al u yáanta’al u ts’a’akal kala’an máako’ob, beyxan ti’al u líik’sa’al u yóol máaxo’ob tsaayal ti’ob esquizofrenia yéetel máaxo’ob ma’ jeets’el u yóolo’obi’. Ti’al u ja’abilo’ob 60, k’ajóolta’ab le ba’alo’ tumen múuch’ máako’ob k’ajóolta’an beey jipi, le beetik ya’abach máako’obe’ tu sataj u yóolo’ob yéetel ti’al u púuts’ulo’ob ti’ kuxtal yéetel ti’ u jets’óolalil kaaj. Ma’ chéen tumen junjaats máak beeta’abi’: Timothy Leary, u jka’ansajil economía sijnáal Estados Unidos, tu k’áataj ka cha’abak tumen a’almaj t’aano’ob ka béeyak u k’a’abéetkunsa’al drogas beetik u jelpajal u yóol máak, ichilo’obe’ ti’ yaan LSD.

Jka’ansaj jipi jóok’sa’an ti’ u najil xook Universidad de Harvard tu ja’abil 1963. Ti’al u ja’abil 1967, u múuch’ paaxil Los Beatles tu jóok’saj u k’aayil Lucy in the Sky with Diamonds, kóomts’íibta’an beey LSD, ts’o’okole’ ku ya’alale’ Jimi Hendrix láayli’ u chíimpóoltik u k’a’abéetkunsa’al droga. Ba’ale’ káaj u ya’abtal k’aas ku yúuchul tumen ma’atech u yuk’ul le beyka’aj unajo’. Ya’abe’ ku beetiko’ob k’aas ba’alo’ob wa ku kíinsikuba’ob, le beetik je’ets’e’, ma’atáan u páajtal u k’a’abéetkunsa’al tu lu’umil Estados Unidos ti’al u ts’o’okbal u ja’abilo’ob 60, ma’ xáanchaj beey úuchik u je’ets’el ti’al tuláakal yóok’ol kaab.

[b]Ku chíimpolta'al tuka'atéen[/b]

Ya’abach ja’abo’ob paachile’, káaj u chíimpolta’al LSD tuka’atéen tumen máaxo’ob beetik xak’al xooko’ob. Siquiatra suizoil, Peter Gasser, máax tu yilaj Hofmann ya’abach juntéenak ma’ili’ sa’atak u kuxtal tu ja’abil 2008, ba’ale’ ti’al u ja’abil 2007 cha’ab u k’a’abéetkunsik ti’al u beetik xaak’alilo’ob ti’al u yojéeltik bix je’el u páajtal u yáanta’al máaxo’ob tsaayal ti’ob cáncer wa uláak’ k’oja’ano’ob mina’an u ts’aak.

Tak tu ts’ook k’iinile’, Hofmann ku tukultik wa ku yu’uk’ul le beyka’aj unaje’, ku yáantaj ti’al u je’ik u tuukul máak. “Tu beetaj u p’i’ilil in wich yéetel tu beetaj in wu’uyik ba’alo’ob, le beetik kin jach níib óoltik kuxtal, beey uchik u ya’alik ka tu k’iimbesaj 100 ja’abo’ob.