de

del

Dpa
Montaje Saúl Cagnone Olivieri
K'iintsil

Miércoles 28 ti' marzo, 2018

Ts’o’ok u yúuchtal káajak u k’a’abéetkúunsa’al je’ tumen aj xak’al xooko’ob ti’al u beeta’al u jejeláasil kanants’aak ti’al se’en.

Ja’ab man ja’abe’ ku k’a’abéetkunsa’al ichil 450 yéetel 500 u p’éel je’ob ti’al u beeta’al, beey tu ya’alaj Martin Friede, máax p’ata’an u yil u beeta’al xak’al xook yo’olal kanants’aako’ob ti’ Organización Mundial de la Salud (OMS).

“Maanal ti’ u 90 por cientoil ti’ le ts’aako’ob ku k’a’abéetkunsa’al ti’al kananta’al ma’ u tsa’ayal se’en ti’ yóok’ol kaabe’, ku beeta’al yéetel je’. Suuka’anile’, yéetel jump’éel je’ ku páajtal u beeta’al jump’éel dosis ti’al u yúuchul jóok’sa’al jump’éel kanants’aak, ba’ale’ yaan k’iin xane’ ku ts’áak ti’al u beeta’al uláak’”, tu tsolaj.

Kanants’aak ti’al u ts’aatáanta’al fiebre amarilla ku beeta’al xan yéetel je’. Ba’ale’ ti’al le je’elo’, asab ya’ab dosis ku páajtal u jóok’sa’al ti’ jump’éel je’.

Aj xak’al xooko’obe’ ma’atech u k’a’abéetkunsiko’ob je’ wa jóok’sa’an ti’al konbil, ku ch’a’ako’ob le ku ye’elsa’al tumen kaax ts’a’aban ti’ kúuchilo’ob tu’ux ku páajtal u jach ila’ak bix u yantalo’ob. Le je’elo’ asab ko’oj u jóok’ol wa ku ke’etel yéetel le bajux ku tojoltik u yantal u nu’ukul ti’al u beeta’al waaj, tu ya’alaj Friede.

Ka’atéen ichil jump’éel ja’abe’, u aj xak’al xookilo’ob OMS ku tsikbaltiko’ob máakalmáak virus ku tukulta’al yaan u nojba’altal ti’ uláak’ u jaatsil k’iino’ob se’en. Beey túuno’, le kéen ts’o’okoke’ ku ya’aliko’ob ti’ laboratorios ba’ax unaj u yantal ti’ jump’éel kanants’aak le kéen jo’op’ok u beeta’al. k. Virus ku k’a’abéetkunsa’al ti’ak u chukbesa’alo’obe’ ku beeta’alo’ob ti’ laboratorios jets’a’ano’ob yéetel ku túuxta’al ti’ u fábricasil kanants’áak ti’al u ju’up’ul ti’ je’.

Le kéen máanal lajunp’éel k’iino’obe’, u miles millonesil viruso’obe’ ku nuukta’alo’ob tu sakil le je’o’. Beyo’, ku xúucha’al le ba’ax ku yantalo’ yéetel ku luk’sa’al mejen partículas yéetel u yáantajil ooxol waa químicos, ti’al beyo’ u luk’sa’al u k’aasil ba’ale’ no’oja’an ti’al le k’oja’anilo’.

Ts’o’ok u máan k’iin káajak u xak’alta’al uláak’ bix je’el u páajtal u beeta’al tumen jach ya’ab je’ le ku k’a’abéetkunsa’alo’, beey tu ya’alaj Friede.

Ichil u 5 yéetel u 10 por cientoil kanants’aako’ob ti’al se’enku beeta’al walkila’ ts’o’ok u káajsa’al u beeta’al ti’ cultivos celulares, jch’a’ab ti’ jump’éel tumor yanchaj ti’ juntúul peek’ yéetel mejen ik’elo’ob, tumen le je’elo’ ku páajtal u ya’abkunsa’alo’ob je’el beyka’aje’ tak mina’an u xuul. Talam ba’al ku beeta’al le beetik tak walkila’ ma’ laj p’ata’ak ba’al tu beel ti’al u beeta’al tajan ya’abi’, tu ya’alaj Friede.

Je’o’obe’ láayli’ yaan u k’a’anatalo’ob ti’al u beeta’al kanants’aak ti’al se’en.

Ichil uláak’ ba’ale’, jump’éel xak’al xook jts’a’ab k’ajóoltbil lunes máanik ti’ u pik’il ju’unil [i]Proceedings[/i], tumen Academia Nacional de Ciencia de Estados Unidos, u k’a’abéetkunsa’al antibióticos ti’ yóok’ol kaabe’ ya’abchaj kex u 65 por cientoil ichil u ts’ook 15 ja’abo’ob.

U múuch’il aj xak’al xooko’ob Eili Klein, ti’ u estadunidense kúuchil CDDEP (Center for Disease Dynamics, Economics & Policy), tu xak’altaj beyka’aj antibióticos ku meyaj uchik u xak’altik u tsolts’íibil jayp’éel ts’aako’ob ku ko’onol ti’ 76 noj lu’umo’ob ichil u ja’abil 2000 yéetel 2015, beey uchik u jóok’sa’al beyka’aj ku meyaj ti’ yóok’ol kaab.