de

del

Ts'íib yéetel oochel Efrén Calleja Macedo
K'iintsil

Mérida, Yucatán
Jueves 22 de marzo, 2018

U bolonlajun téenil u beeta’al Cumbre Tajín, lik’il 16 tak 20 ti’ marzo, tu kaajil Papantla, Veracruz, ku chikbesik u muuk’ jump’éel meyaj ts’o’ok u jel jets’ik ba’ax u beelal, tak tu’ux ku náakal yéetel ba’ax u yutsil. Jaaj yáax ba’ax k’a’anan te’e cha’ana’ leti’e’ múul tsikbal ku yantal tu k’iinilo’ob Cumbre yo’olal meyajo’ob ku beeta’al ti’al tuukul, ti’al patjo’ol, ti’al báaxal, le beetik jach k’a’anan ba’ax ku beeta’ala’, jump’éel noj meyaj mantats’ u yúuchul ti’al u líik’sa’al totonaco its’at yéetel ku beetik u yantal kúuchilo’ob ti’al ka e’esa’ak ti’ uláak’ máako’ob.

Le je’ela’ ku taal u ye’es Cumbre Tajíne’ jump’éel miatsil nu’ukbesaj ku beeta’al ti’al u kaláanta’al yéetel u chíimpolta’al ba’ax u ti’al kaaj.

[b]U ba’alumbáaj kaaj ma’ tu yila’al: moots-paach k’iino’ob[/b]

Suuka’ane’, cha’ano’obe’ ma’ tu ch’a’ak u moots ti’ kaaj. Le beetike’, Cumbre Tajín jela’an ti’ le uláak’ cha’an ku beeta’alo’ob tumen ku loolankil ti’ le lu’um tu’ux ku pa’ak’alo’, Totonacapan, ts’o’okole’ ku jóoyabta’al yéetel u yits’atil totonaco kaajo’ob, tu’ux ku táakpajal kajnáalo’ob, ba’ale’ leti’ob xan u noj máakilo’ob beetik u múuch’ul aj pat jo’ol meyajo’ob ti’al u ya’aliko’ob ba’ax k’a’abéet u ya’ak u kaajalo’obi’. Ts’o’okole’, le ken ts’o’okok cha’ane’, bul ja’ab u beeta’al u meyajil kool.

Bix u chikpajal u ch’a’ak u moots ti’ kaaj. Cumbre Tajín tu jo’olbesaj u beeta’al u ju’unilo’ob ti’al u táakbesa’al Ceremonia Ritual de Voladores y el Centro de las Artes Indígenas (CAI) ichil u tsolts’íibil Patrimonio de la Humanidad ku beeta’al tumen Unesco. Papantla leti’e’ mexicano kaaj tu’ux yaan u jejejláasil Patrimonios chíimpolta’ano’on tumen le mola’ayilo’.

Beyxan ku páajtal u ya’alale’, u áanalte’il La vida del colibrí/Xlatamat jun, ts’íibta’an tumen Jun Tiburcio, jóok’sa’an tumen le Cha’ano’, chíimpolta’ab tumen Escritura en Lengua Materna ti’ u mola’ayil Chambra D’Oc (Ostana, Italia, 2015); u áanalte’il A la luz del Padre Sol/kxmakgaxkgakganat kintlatikan chichiné chéen leti’e’ meyaj beeta’an América tu’ux ku múuch’ul treinta ja’abo’ob ti’ u ts’íibilo’ob Totonaco balts’am [1982-2011]; ts’o’okole’ yo’olal u múuch’tambalil Encuentros Internacionales de Voladores beeta’ab ka’alikil táan u yúuchul cha’an, tumen ch’a’ajolta’ab u beeta’al tumen uláak’ kaajo’ob yéetel áanta’ab máaxo’ob beetik; maanal ti’ mil quinientos u túul aj óok’oto’ob múuch’o’ob ti’ Conversatorios de Cumbre Tajín ti’al u ye’esiko’ob túumben úuchben áantalte’ob tu’ux ku xo’okol ba’alo’ob yo’olal u yóok’otilo’ob yéetel ti’al u ye’esiko’ob bix kuxtal ka’ahcij, bix u máan k’iin walkila’ yéetel ba’ax ku tukultiko’ob; táankelemo’ob yéetel nojoch máako’obe’ táakpajo’ob ti’ jejeláas múuch’tsikbalo’ob ti’ táanxel lu’umo’ob ti’al u tsikbaltiko’ob bix táan u líik’il ch’i’ibalo’ob walkila’, beyxan ti’al u tukultiko’ob ba’axten k’a’anan janal suuk u beeta’al ti’ kaajo’ob, ti’al u tsolko’ob bix u kaambalo’ob ti’ CAI wa ti’al u jets’iko’ob ba’ax ku ya’aliko’ob yo’olal u páajtalil máasewal kaajo’ob. Le je’elo’ leti’ u cha’anil Cumbre Tajín.
Cha’ane’ jump’éel noj k’iimbesajil ku páayt’antik yóok’ol kaab ti’al u líik’sik túumben k’iino’ob u múul xíimbal yéetel u tuukulil patrimonio cultural. Beyo’, ti’ CAI, ku kaxta’al u ts’aatáanta’al yéetel u ye’esa’al óok’ot, meyaj k’ab, chuuy, beet janal, ts’aak yéetel t’aan, leti’e’ moots ku pa’atal u yantal ti’al ka yanak uláak’ xíinximbal máako’ob, u páajtal u yantal uláak’ meyajo’ob, u yantal taak’in, kaambal, yéetel ti’al ka chíimpolta’ak u páajtalil máasewal kaajo’ob.

[b]U ba'alumba'al kaaj ku yila'all: El Tajín-Parque Takilhsukut[/b]

U yúuchben kaajil El Tajín kili’ich kaaj ti’al totonacas. Ti’ kaja’an Dios del Trueno, u kúuchil u báaxta’al pok ta pok, u kúuchil Pirámide de los Nichos yéetel u eebilo’ob Gran Greca. U puksi’ik’al kili’ichkúunsaj. Le beetik, ma’ili’ beeta’ak Cumbree’, noolo’obe’ ku jo’olbesiko’ob u k’áatanil u beeta’al meyaj, Litlan, tu’ux ku k’aayo’ob, payalchi’ob yéetel ku yóok’oto’ob lik’ul 5 tu taal u chíinil k’iin tak las 5 tu taal u píik’il u jeel k’iine’, ti’al u kili’ichkunsa’alo’ob tumen yuumtsilo’ob.
Jump’éel p’iis k’iinile’ kéen laj máanake’, muuk’, óol yéetel alab óole’ ku máano’ob ti’ Parque Takilhsukut, jump’éel ti’ u yóoxp’éel kúuchilo’ob tu’ux ku beeta’al Cumbre Tajín -uláak’o’obe’ leti’ u noj kaajil Papantla yéetel le úuchben kúuchilo’-. Parque Takilhsukut, jump’éel kilómetro náach yanik ti’ El Tajín, te’e cha’ano’ ku beeta’al ka’ansajilo’ob, paax, óok’ot, e’esajilo’ob, tsikbalo’ob, tse’eko’ob yéetel jets’ óolalo’ob, ichil uláak’ ba’alo’ob.

[b]Ritual de Voladores[/b]

Uchik u jo’olbesa’al yéetel u táakmuk’ta’al u beeta’al tumen Cumbre Tajín jump’éel u ts’íibil ju’unil ti’al u k’u’ubul Unesco, je’ets’ u táakbesa’al kili’ich ba’al ich Lista Mundial de Patrimonio Cultural Inmaterial de la Humanidad yéetel je’ets’ xan Plan de Salvaguardia tu’ux ku páajtal u xo’okol chuka’an ba’alo’ob yo’olal xik’nal máako’ob.

Le beetik, ku yantal meyaj ti’al ka yanak noj múul meyaj ich jala’achil yéetel mola’ayo’ob; k’a’anan u jel tukulta’al yéetel u mu’uk’ankúunsa’al ich kaaje’ k’a’anan u beeta’al kili’ich ba’al tumen ya’ab ba’al ku ye’esik; k’a’anan u táak’muk’ta’al úuchben yéetel túumben tuukulo’ob, je’el bix múul kuxtalil ich kaaj yéetel yóok’ol kaab yéetel meyaj ti’al u yutsil tuláakal máak; péektsil meyaj ti’al u táakbesa’al kaajo’ob yéetel u múuch’il aj xik’nal máako’ob ka’alikil u yantal múul tsikbal, chíimpolal yçeetel tich’ óolal.