de

del

Giovana Jaspersen
K'iintsil

Viernes 23 ti' febrero, 2018
Jo', Yucatán

Ka’aj k’uch sak wíinik tu lu’umil peten, tu kaajil Maní, tu kaxto’ob jump’éel máaben, yaan máax tsikbaltik kaxta’ab yáanal junkúul x ya’axche’, uláak’o’obe’ ku ya’aliko’ob ti’ áaktun. Ichile’ ti’ yaan jump’éel suum ba’ale’, ka’aj jóok’sa’abe’ ila’abe’ ku péek, kuxa’an. Uchik u ja’ak’al u yóolo’obe’ tu kaxtajuba’ob ti’al u sutiko’ob tuka’atéen tu’ux tu ch’a’ajo’ob ba’ale’ ma’ béeycahji, nojochchaji le beetik ma’ ooki’; ukp’éel u kóokotsal jóok’sa’ab ba’ale’ jóok’ xan u k’i’ik’el. Kuxa’an suume’ ma’ chéen u chíikulal maaya kaaj te’e k’iino’oba’, leti’ bíin u chikbes mantats’, u yóol, u tuukul yéetel u t’aan; beyxan bix u núup’ ku yantal yéetel lu’um, u táab u tuuch. Ku tsikbalta’ale’, k’iin kéen jel núup’uk u kóokotsal suume’, maaya miatsile’ yaan u ch’a’ak u muuk’ tuka’atéen.

Beey tuno’, le tsikbala’ jump’éel ti’ le jach yaan u muuk’ yo’olal bix uchik u palitsilta’al kaaj. Ku ya’alale’ kóoj 400 u túul sak wíiniko’ob ka’aj yáax k’ucho’ob; ba’ateltáambal, k’oja’ano’ob yéetel máako’ob kíimo’ob, ba’ale’ ma’atech u yúuchul t’aan yo’olal loobilaj beeta’ab kex ma’ wéek k’i’ik’eli’. Le beeta’ab tu yóolo’ob, le beet u jáawsik u t’aan kaaj yéetel le tu jayúubaj óoli’ 500 jabo’ob ti’al u suukbesik loobilaj yóok’ol ba’ax ayik’alkúunsiko’on: miatsil yéetel jejeláasil kuxtal.

Te’e p’iis k’iinila’, ti’ le petena’, u kóokotsal suume’, kuxa’an ti’ maaya t’aane’, náats’ij, yéetel u muuk’ k ch’i’ibal yéetel chíimpolal. Tu k’iinil 21 yéetel 22 ti’ febrero, ichil U Máank’inal Máasewal T’aane’, je’ets’ Yucatán ti’al u beeta’al U Múuch’táambalil Peten Uti’al u Chíimpolta’al Maayat’aan, jo’olbesa’an tumen INALI yéetel u múul meyajil u jala’achil Kaanpech, Yucatán yéetel Quintana Roo. Ti’al u kaxta’al ka yanak políticas yo’olal ka’ap’éel t’aan, te’e múuch’táambalo’ beeta’ab tse’eko’ob yéetel múuch’ tsikbalo’ob ti’al u xak’alta’al ba’alo’ob yo’olal bix u k’a’abéetkunsa’al maayat’aan ti’ u kúuchilo’ob jala’achil; u a’almajt’aanilo’ob ts’íib, u k’ajla’ayil; yéetel u páajtalil. u t'a'anal máasewal t'aano'ob.

Tu káajbal meyaje’ k’áata’ab ka’aj k’a’ayak u noj k'aayil u lu'umil mexico: “Mexicanos al gr(…)” ka’aj táaj xóot’ tumen ch’eench’enkil ka’alikil u líik’il u t’aan kex junk’aal paalal, ku k’aayo’ob ich maayat’aan. Káastelan t’aan máako’obe’ tu makaj u chi’ob, chéen tu yu’ubajo’ob; óoli’ beey u ye’esajil ti’ ba’ax k’a’abéet u beetiko’ob walkila’: ka juumnak maaya.

Ma’ unaj k tukultik u chíimpolta’al maaya t’aane’ yaan u séeb beetik u k’éexel ba’alo’ob, ma’ beyi’. K’a’abéet k ch’a’anuktik beey u káajbal chowak xíimbal yéetel keetil kuxtal; ichil jump’éel tu’ux ka’aj múul yanak miatsil, ka’aj u tséentubáaj yéetel ka beetchajak ti’ le petena’.

Utsil ba’al bíin u taase’, k’a’anan u náach ila’al, kex tak ichil 50 wa 100 ja’abo’ob, le ken líik’ik u yook máax táan u síijilo’ob walkila’ yéetel u chíimpolalil ka’ap’éel t’aan, le ken suukak je’el bix le t’aano’ob ich maaya ku ch’a’abal ti’al u t’a’anal káastalen ti’ le petena’. Ko’onex tukultik pach k’iin, tu’ux ma’ tsaj u tsikbalta’al ich káastelan t’aan bix k’a’anan u chíimpolta’al maaya, yéetel tu’ux ma’ táan u p’a’atal paachil u páajtalil wíinik. Ko’one’ex makik k chi’, ti’al u juum maayat’aan tu chi’ paalal yéetel ti’al u ka’ansik to’on bix je’el u páajtal k nup’ik u kóokotsal k’ajla’ayil ti’al k sutik 500 ja’abo’ob ts’o’ok u xáak’abta’al.