Giovana Jaspersen
K'iintsil
Viernes 23 ti' febrero, 2018
Jo', Yucatán
Ka’aj k’uch sak wíinik tu lu’umil peten, tu kaajil Maní, tu kaxto’ob jump’éel máaben, yaan máax tsikbaltik kaxta’ab yáanal junkúul x ya’axche’, uláak’o’obe’ ku ya’aliko’ob ti’ áaktun. Ichile’ ti’ yaan jump’éel suum ba’ale’, ka’aj jóok’sa’abe’ ila’abe’ ku péek, kuxa’an. Uchik u ja’ak’al u yóolo’obe’ tu kaxtajuba’ob ti’al u sutiko’ob tuka’atéen tu’ux tu ch’a’ajo’ob ba’ale’ ma’ béeycahji, nojochchaji le beetik ma’ ooki’; ukp’éel u kóokotsal jóok’sa’ab ba’ale’ jóok’ xan u k’i’ik’el. Kuxa’an suume’ ma’ chéen u chíikulal maaya kaaj te’e k’iino’oba’, leti’ bíin u chikbes mantats’, u yóol, u tuukul yéetel u t’aan; beyxan bix u núup’ ku yantal yéetel lu’um, u táab u tuuch. Ku tsikbalta’ale’, k’iin kéen jel núup’uk u kóokotsal suume’, maaya miatsile’ yaan u ch’a’ak u muuk’ tuka’atéen.
Beey tuno’, le tsikbala’ jump’éel ti’ le jach yaan u muuk’ yo’olal bix uchik u palitsilta’al kaaj. Ku ya’alale’ kóoj 400 u túul sak wíiniko’ob ka’aj yáax k’ucho’ob; ba’ateltáambal, k’oja’ano’ob yéetel máako’ob kíimo’ob, ba’ale’ ma’atech u yúuchul t’aan yo’olal loobilaj beeta’ab kex ma’ wéek k’i’ik’eli’. Le beeta’ab tu yóolo’ob, le beet u jáawsik u t’aan kaaj yéetel le tu jayúubaj óoli’ 500 jabo’ob ti’al u suukbesik loobilaj yóok’ol ba’ax ayik’alkúunsiko’on: miatsil yéetel jejeláasil kuxtal.
Te’e p’iis k’iinila’, ti’ le petena’, u kóokotsal suume’, kuxa’an ti’ maaya t’aane’, náats’ij, yéetel u muuk’ k ch’i’ibal yéetel chíimpolal. Tu k’iinil 21 yéetel 22 ti’ febrero, ichil U Máank’inal Máasewal T’aane’, je’ets’ Yucatán ti’al u beeta’al U Múuch’táambalil Peten Uti’al u Chíimpolta’al Maayat’aan, jo’olbesa’an tumen INALI yéetel u múul meyajil u jala’achil Kaanpech, Yucatán yéetel Quintana Roo. Ti’al u kaxta’al ka yanak políticas yo’olal ka’ap’éel t’aan, te’e múuch’táambalo’ beeta’ab tse’eko’ob yéetel múuch’ tsikbalo’ob ti’al u xak’alta’al ba’alo’ob yo’olal bix u k’a’abéetkunsa’al maayat’aan ti’ u kúuchilo’ob jala’achil; u a’almajt’aanilo’ob ts’íib, u k’ajla’ayil; yéetel u páajtalil. u t'a'anal máasewal t'aano'ob.
Tu káajbal meyaje’ k’áata’ab ka’aj k’a’ayak u noj k'aayil u lu'umil mexico: “Mexicanos al gr(…)” ka’aj táaj xóot’ tumen ch’eench’enkil ka’alikil u líik’il u t’aan kex junk’aal paalal, ku k’aayo’ob ich maayat’aan. Káastelan t’aan máako’obe’ tu makaj u chi’ob, chéen tu yu’ubajo’ob; óoli’ beey u ye’esajil ti’ ba’ax k’a’abéet u beetiko’ob walkila’: ka juumnak maaya.
Ma’ unaj k tukultik u chíimpolta’al maaya t’aane’ yaan u séeb beetik u k’éexel ba’alo’ob, ma’ beyi’. K’a’abéet k ch’a’anuktik beey u káajbal chowak xíimbal yéetel keetil kuxtal; ichil jump’éel tu’ux ka’aj múul yanak miatsil, ka’aj u tséentubáaj yéetel ka beetchajak ti’ le petena’.
Utsil ba’al bíin u taase’, k’a’anan u náach ila’al, kex tak ichil 50 wa 100 ja’abo’ob, le ken líik’ik u yook máax táan u síijilo’ob walkila’ yéetel u chíimpolalil ka’ap’éel t’aan, le ken suukak je’el bix le t’aano’ob ich maaya ku ch’a’abal ti’al u t’a’anal káastalen ti’ le petena’. Ko’onex tukultik pach k’iin, tu’ux ma’ tsaj u tsikbalta’al ich káastelan t’aan bix k’a’anan u chíimpolta’al maaya, yéetel tu’ux ma’ táan u p’a’atal paachil u páajtalil wíinik. Ko’one’ex makik k chi’, ti’al u juum maayat’aan tu chi’ paalal yéetel ti’al u ka’ansik to’on bix je’el u páajtal k nup’ik u kóokotsal k’ajla’ayil ti’al k sutik 500 ja’abo’ob ts’o’ok u xáak’abta’al.