de

del

Dpa
Boonil Freepik
K'iintsil

Martes 20 ti' febrero, 2018
Berlín

Jump’éel wóolis yéetel óoxp’éel jarat’, ma’ k’a’abéet uláak’ ba’al ti’al u bo’onol u chíikulal jump’éel ba’ax ku k’áatal tumen yóok’ol kaab: u chíikulal jets’eknakil, patjo’olta’ab tumen británicoil Gerald Holtom tu k’iinil 21 ti’ febrero, 60 ja’abo’ob paachil.

Ba’axten yanchaj u beeta’al chíikulal. Junmúuch’ aj péeksajil máak britániko’obe’ táan u kaxtiko’ob u chíikulal ti’al jump’éel líik’saj t’aan tukulta’al u beeta’al ti’al u k’iinilo’ob Pascua ti’ u ja’abil 1958, le beetik beeta’ab tumen diseñador gráfico Gerald Holtom.

Tu k’iinil 21 ti’ febrero tu ts’áaj k’ajóoltbil bix u tukultik chíikulal, ba’ale’ ma’ xáanchaj ka’aj j máata’ab tumen Campaña para el Desarme Nuclear, jóok’ ti’ le líik’sajil t’aan je’elo’ yéetel ti’ uláak’ ku beeta’al. Le beetik, tu lu’umil Reino Unidoe’ k’ajóolta’an xan yéetel u wojil péeksajil beeta’ab te’e k’ino’obe’ CND.

Ba’ax k’iin ka’aj j ts’a’ak k’ajóoltbil chíikulalo’. Tu k’iinil Viernes Santo ka’aj yáax e’esa’ab, ka’alikil táan u beeta’al jump’éel xíimbalil káaj Trafalgar Square, Londres, tak tu kúuchil xaak’al xookil Aldermaston, kex 80 kilómetros u náachil. Te’e fin de semana uchik u beeta’alo’ j ila’ab tak 500 u p’éel ju’uno’ob yéetel le chíikulalo’.

Ka’aj máan k’iine’, diseñador Eric Austen tu beetaj mejen broches yéetel sak k’at ts’o’okole’ u boonile’ boox -ya’ab ba’al ku ya’alik tumen k’iin táan ba’ateltáambale’, ma’atáan u k’astal.

Bix úuchik u patjo’olta’al chíikulal. Ka’ap’éel bix u tsikbaltik Holtom. Yáaxe’ ku ch’a’achi’tik bix u na’atal semáforo, le chikbesa’al jump’éel bix u péek máak yo’olal bix u ts’áamil u k’ab máax a’alik. Wa ku ts’áak u k’ab máak ti’al u ye’esik u woojil N" yéetel "D" yo’olal "Nuclear Disarmament" (desarme nuclear), ku chiikpajal ka’ap’éel jarat’. Wóolise’ ku chikbesik yóok’ol kaab.

Ba’ale’ paach k’iine’, diseñadore tu ya’alaj uláak’ ba’ax ku tukultik yo’olal: “Chi’ichanken. Jach chi’ichnaken. Tin boninbáaj ti’al in we’esikinbáaj beey juntúul máak jach chi’ichnak, u táan u k’abe’ táan u ye’esik yéetel kaabal u xitmaj”. Ka’aj ts’o’oke’ tu p’ataj chéen ichil jump’éel wóolis yéetel u jaarat’ilo’ob.

Bix uchik u k’ajóolta’al chíikulal tumen yóok’ol kaab. Séeba’an uchik u k’uchul Atlántico, yéetele’ patjo’olta’ab u t’aanil “beet yabilaj, ma’ ba’ateltáambal”, ba’ale’ séeba’an uchik u nu’up’ul yéetel líik’saj t’aan ku beeta’al yo’olal u Ba’ateltáambalil Vietnam. Jujump’íitil uchik u bin u k’éexel ba’ax u k’áat u ya’alej, tak ka’aj p’áat beey u chíikulal ma’ u yantal ba’atelil mix tu’ux ti’ yóok’ol kaab.