de

del

Paul Antoine Matos
Oochel Rodrigo Díaz Guzmán
K'iintsil

Jo', Yucatán
Viernes 26 ti' enero, 2018

Ichil u lelemáankil xíiwo’ob je’el bix k’áak’, chak k’aank’an yéetel chak, u loolil Chacsinkín, j boon José Luis Loría tu kaxtaj u ki’ichkelemil kuxtal. Uchik u yúuchul loob ti’e’, yanchaj u je’elel jump’éel winal yéetel uláak’ táanchúumuk, le beetik tu bonaj jejeláas ba’alo’ob ti’al u p’atik u yaj óolalo’ob yéetel u yóol ichil u taamil ba’ax u k’áat u ya’al maaya kaaj. Kex ma’ u tukultike’, tu jets’aj xan bix u kanik kuxtal xíiw ti’ túumben kúuchilo’ob.

U boonil chacsinkíne’, yóok’ol kaab tu’ux ku ye’esik Loría bix u jóok’ol ti’ u kaajal, bix u k’uchul tak Hong Kong ti’al u bonik dragones, ba’ale’ kex beyo’ k’a’anan u beeta’al its’at je’el bix le je’ela’ ti’al u jets’ik bix u yilik u jaajil kuxtal bey juntúul Mexikanoil, Yukatecoil yéetel Jo’il. U k’iinilo’ob uchik in beetike’, ku ya’alik ti’ jump’éel k’áat chi’ tsikbale’, xáanchaj yéetel jach jujump’ít beeta’abik, le o’olal jach yanchaj u ts’áak u yóol ti’al u beetik ba’ale’ ti’al xan u yantal ki’ óol ti’al u beetik.

“Meyaje’ jump’éel u ye’esajil tu’ux ku yantal yaj óolal, yaan u k’i’inam yéetel loobilta’al u woojil, síij yéetel tuláakal ba’ax ku naak’”, ku ya’alik.

“Ku ye’esik taakil kuxtal, tumen ka’alikil táan in beetike’ jach k’oja’anen. Tuláakal ba’ax in beetmaj ti’ le ts’ook ja’abo’oba’, k’a’anan in ti’al, yéetel ba’ax taakchaj in k’as séeb ts’o’oksike’, ba’alo’ob nuuktak ba’ale’ ma’ tu páajtal in boon ti’al uláak’ máak. Kin boon tumen leti’ in beelal. Le ba’ax ken in beet le kéen ts’o’okoke’ unaj in jach yéeymaj”.

Kex tumen ma’ ojéela’an tu’ux síij loole’, ku yantal xan República Dominicana, Amazonas, yéetel ku k’a’abéetkunsa’al tumen j ts’ak yaj máako’ob ti’al u ts’a’akal chokwil, jéesbal yéetel ti’al u yáantal u yéensa’al paal. Beyxan Yucatáne yéetel India. Loríae’ táan u tukultik u xíimbaltik le uláak’ lu’umo’obo’ ti’al u xak’altik i’inaj, tumen ku tukultike’ ti’ u taalo’obi’ ba’ale’ tu kanajo’ob kuxtal México.

“Jaajchaj ti’al miatsilo’ob je’el bix maaya, tu’ux ku k’a’abéetkunsa’al ti’al u cha’anilo’ob, jáarana yéetel ti’al u k’aaba’intik u embajadoras”, ku ya’alik. Máata’ab tumen maaya’ob tumen ki’ichkelem yéetel tumen jats’uts, u boonil ts’o’okole’ óoli’ je’ex flamboyán, che’ taalja’an Asia, ku chíimpoltik.

Uchik u sa’ata’al k’aja’ayil ka’aj tóok’a’ab áanalte’ob Maní, ku ya’alik, maaya’obe’ tu kanaj u yilko’ob u ki’ichkelemil u miatsil, u kuxtalo’ob yéetel, u pak’iko’ob yéetel u k’i’itbesiko’ob, tak u k’aaba’inta’al ko’olel tu yo’olal. Tumen táan u yilik ma’ ya’ab ba’al ku beeta’al Yucatán yo’olal le je’ela’, tu tukultaj u beetik yéetel u líik’sik jejeláas ba’alo’ob tu yo’olal ti’al u líik’sik u k’ajla’ayil le noj lu’uma’.

U meyaje’ ma’ chéen beey u na’atali’, tumen yaan u piixilo’ob, jump’éel ba’al yaan kex 30 wa 40 u p’éel u le’, ku ya’alik. Boone’ ku k’áatik u súutukil, ma’ unaj u ts’o’oksa’al wa ma’ k’uchuk u k’iinili’, ts’o’okole’ k’a’anan u kanik u yil máak ba’ax ku k’áatik boon, ku ya’alik.