de

del

Juan Manuel Contreras
Oochel Facebook Yazmín Novelo
K'iintsil

Jo', Yucatán
viernes 26 ti' enero, 2018

Paax, miatsil yéetel t’aan, chéen jayp’éel ba’alo’ob tsikbalta’ab tumen Yazmín Novelo Montejo uchak u beetik u tse’ekil [i]Palabras mayas contemporáneas, el canto y la renovación de la lengua[/i], ts’ook meyaj táakbesa’ab ti’ [i]Quinto simposio sobre patrimonio cultural[/i], beeta’ab tu kúuchil Centro Cultural Olimpo.

Láak’inta’an tumen u múuch’ paaxil De la hoja al vuelo, Novelo Montejo máax kaambanaja’an yo’olal sociolingüísticae’ tu tsolaj jejeláas ba’alo’ob k’a’anan u nu’ukta’al ti’al u beeta’al paax ich maaya yéetel bix u chikpajal bix yanik t’aan yéetel kaaj le kéen jo’op’ok u beeta’al.

Yazmín, máax jo’olbesik xan Yúuyum, radio ku beeta’al ich maaya t’aane’, tu k’ayaj jayp’éel k’aay u patjo’olmaj; u múuch’ paaxil De la hoja al vuelo, máaxo’ob tu k’a’abéetkunso’ob jejeláas nu’ukul paax ti’al u yu’uba’al rock, reggae, ichil uláak’o’ob.

“Paaxe’ ma’ chéen jump’éel ba’ax ku jóok’ol ich miatsil, jump’éel ba’al k’a’anan yéetel ku núup’ul ti’al u ts’aatáanta’al miatsil yéetel t’aan”, je’el bix u k’aayil latinoamericana, yéetel catalana, múuch’ilo’ob k’a’abéetkunsik paax ti’al u líik’siko’ob t’aan.

“Paaxe’ úuchben láak’inaj ti’ k’eexilo’ob ucha’an ti’ kaaj, ich política yéetel ti’ k’ajla’ayil, tumen ku néentiko’on”.
Beey túuno’, tu tsolaj xan jayp’éel ba’alo’ob yo’olal xaak’alilo’ob u beetmaj yo’olal le je’ela’, yéetal ba’ax ts’o’ok u kanik yo’olal meyajo’ob u beetmaj yéetel maaya kaaj, tu’ux yaan u ch’i’ibal xan, yéetel bix u yilikubáaj kaaj”.

“K’aay ich maaya, wa u yu’ubal paax ich maayae’, ba’alo’ob ku yéeya’al u beeta’al kex ma’ u yojel máak táan u tukultiki’, yaan k’iine’ ma’ tu páajtal k na’atik wa ma’ táan k xak’al tukultik bix u núup’ul tuukulo’ob beetik u yantal kaaj je’el bix yaniko’”, tu ya’alaj.

Novelo Montejo tu ya’alaj bilingüismoe’ jump’éel ba’ax ku yáantik u mu’uk’antal u neurológico páajtalilo’ob paalal. Ba’ale’, ma’ tu páajtal u ya’alal wa ma’ jaaj táan u p’áatal paachil jayp’éel ba’alo’ob yo’olal maaya t’aan, tumen suuka’anile’ máasewal t’aano’obe’ ku ja’atsalo’ob, ya’abach juntéenak, yo’olal kúuchilo’ob k’a’aytajil péektsilo’ob.
Walkila’, ichil 100 u túul máak t’aanik maayae’, chéen uktúul ma’atech u t’anik káastelan. “Le je’ele’ míin je’el u tukulta’al jump’éel ba’al uts, ba’ale’ u jaajile’ chéen ku chikbesik máasewal t’aane’ táan u jelbesa’al tumen uláak’ ku ‘asab chíimpolta’al’”.

Beyxan tu ya’alaj k’a’anan taak’in ku ts’a’abal ti’al u béeytal u beeta’al uláak’ k’aayo’ob ich maaya, le je’elo’ ku béeykunsik ikil u konik discos, nook’o’ob, ichil uláak’ ba’alo’ob.

“U p’ata’al maaya t’aane’ ma’ jump’éel ba’al chéen beey u yéeya’alo’, jump’éel política yéeyajil yaan ba’al u yil yéetel u jach p’íit kúuchilo’ob ku yantal ti’al juntúul máak t’anik maaya, yéetel ti’al xan u páajtal u ka’anal uláak’ jump’éel t’aan”, tu ts’o’oksaj.