de

del

De la Redacción
Oochel Raúl Angulo Hernández
K'iintsil

Jueves 18 ti' enero, 2018

Ti’ le ts’ook ukp’éel ja’abo’obe’, u ba’alche’ilo’ob ja’e’ ku kíimilo’ob tu jáal ja’ilo’ob Yucatáne’ ku yúuchul tumen máako’obe’ ku yantalo’ob xan te’elo’, beey uchik u chikpajal tu meyajil Programa de Investigación y Conservación de Mamíferos Marinos de Yucatán (PICMMY) ti’ u noj najil xook Universidad Autónoma de Yucatán (UADY).

“U ya’abile’ ku kíimil tumen ku t’i’ilo’ob tu k’áanil yéetel le ku yúuchul chuk kay, tumen ma’ tu páajtal u jóok’olo’ob u ch’a’ak u yiik’o’ob ts’o’okole’ ku kíimilo’ob”, beey tu ya’alaj Raúl Díaz Gamboa, máax jo’olbesik nu’ukbesaj yéetel aj ka’ansaj ti’ Departamento de Biología Marina, tu najil xook Ciencias Biológicas y Agropecuarias, UADY.

Chuk kayo’obe’ mantats’ u p’atiko’ob u k’áanil chuk kay yéetel jejeláas nu’ukulo’ob tu’ux kaja’an delfino’ob. “Wa yaan kayo’ob te’elo’, defline’ ku náats’al ti’ u jaantik ba’ale’ ma’ u yojel wa ti’ yaan jump’éel red, le beetik ku t’i’ilil, kex tumen ku ts’áakubáaj u cha’ak’abtuba’e’, ku t’i’ilil tu beel ts’o’okole’ ku ku’upul u yiik’”, beey tu ya’alaj j xak’al xook ti’ jump’éel k’áat chi’ tsikbal tu beetaj yéetel Agencia Informativa Conacyt.

Tursiops truncatus, leti’e’ delfín suuk u yantal tu jáal ja’ilo’ob Yucatán -k’ajóolta’an beey bufeo-, leti’e’ asab ya’ab u jejeláasil yaan ti’ le baantaila’. Beyxan kaxta’an cachalotes pigmeos (Kogia breviceps), delfines yéetel i’ixkil koj ([i]Steno bredanensis[/i]), wéewel delfine ([i]Stenella attenuata)[/i] yéetel yáax juntéen, tu ja’abil 2016, juntúul ballena de aleta [i](Balaenoptera physalus[/i]).

Lalaj ja’ab ku k’éexel u xookil jaytúul aj meen chu’uch ku kíimil Yucatán. Tu ja’abil 2013 yanchaj kex lajuntúul; tu ja’abil 2015 chéen juntúul; ti’al 2016 maanal junk’aal; ts’o’okole’ 2017, yanchaj kax jo’olajuntúul.
Uchak u ya’abta’al u xookile’, Red Estatal de Atención a Varamientos de Mamíferos Marinos tu jáal ja’il Yucatán ti’ u mola’ayil Procuraduría Federal de Protección al Ambiente (Profepa), j beeta’ab tu ja’abil 2016 meyajo’ob ti’al u ya’abkunsa’al jaytúul mamífero ku ts’atáanta’alo’ob.

[b]Ballena de aleta tu jáal ja’ilo’ob Yucatán [/b]

Tu winaliil febrero ti’ u ja’abil 2016, juntúul masam aletae’ jóok’ kimen tu jáal ja’ilo’ob Progreso. Ichl ba’ax tu ya’alaj Balon Díaz Gamboa, wa le ba’alche’o kuxa’ane’, ku k’áata’al tu nu’ukbesajil Protocolo de Atención para Varamiento de Mamíferos Marinos táakmuk’ta’an tumen Semarnat, ka ts’a’akak wa ka su’utuk k’áak’náab, ba’ale’ wa kimene’ k’a’anan u biinsa’al tak lu’um ti’al ka xak’alta’ak tu beel: yo’ola le je’elo’, uchak u kaxta’al tumen jala’acho’obe’, yéetel u yáantajil jayp’éel mejen cheemo’obe’, kóola’ab u wíinkilal tak ukp’éel kilómetros táanil.

Ka’aj ojéelta’ab ba’ax kaxta’abe’ j xak’al xooke’ tu k’áataj jump’éel u yoochel, ba’ale’ mix juntéen tu tukultaj wa yaan u yilik juntúul táankelem Balaenoptera physalus, u chowakile’ ku p’isik 15 metros. “Jach ya’abach úuch yéetel le ba’alche’o’, yáaxe’, yáax juntéen uchik u je’ets’el u kíimil juntúul ba’alche’e je’el bix le je’ela’ tu jáal ja’ilo’ob Yucatán”, tu tsikbaltaj.

[b]Kóola’ab tak jáal ja’ [/b]

Ti’al u na’aksa’al ba’alche’e yanchaj u k’a’abéetkunsa’al maquinaria yéetel rodillos chéen u ti’al. Nojoch súutuk yanchaj u máak tak ka’aj béeychaj u na’aksa’al tumen 40 toneladas u aalil.

Xaak’alil ti’al u yojéelta’al ba’axten kíime’ beeta’ab tu jo’oloj. Aj xak’al xooko’obe’ tu yilajo’ob bix yanik u wíinkilal tu ts’u’ yéetel tu ch’a’ajo’ob u ye’esajil ti’al u xak’alta’al. Ti’al u beeta’al necropsia ti’ juntúul delfíne’ ku xáantal kex ka’ap’éel horas, ba’ale’ ti’al masame’ yanchaj u máan óoli’ waxak p’éel hora yéetel maanal ti’ 20 xotobo’ob.

“Noj meyaj yanchaj u beeta’al yo’olal le je’elo’. Ts’o’ok u yáax beeta’al yéetel delfínes beyxan yéetel mejen masamilo’ob, ba’ale’ yéetel juntúul jach nojoche’ jach xáanchajo’on”, tu ya’alaj j xak’al xook.

Ti’al le xaak’alilo’ kaxta’ab wa yanchaj tu’ux tu táakbesubáaj wíinik, tumen tu ja’abil 2016e’ jach jóok’ u tsikbalil táan ka’ach u jóok’sa’al petróleo naats’ tu jáal ja’il Yucatán.

“Le je’elo’ yáax xak’alta’ab ba’ale’ ma’ chikpaj wa beyo’. Ba’ax jóok’e’, ku ya’alike’ juntúul táankelem ba’alche’, máan ya’abach k’iino’ob ma’ jaani’ yéetel k’oja’an. Le beetik ku tukulta’al j kíimij. Suuka’anile’ wa juntúul ba’alche’ ku ch’éenel u jaana tumen k’oja’ane, yéetel ma’ tu ch’a’ak u yóole’, ku kíimil. Le beetik kíimij”, tu ya’alaj.