de

del

Mónica Mateos-Vega y Juan Carlos G. Partida
Oochel Notimex
K'iintsil

Guadalajara, Jal.
Lunes 9 ti' diciembre, 2019

Feminismoe’ jump’éel ti’ el asab mu’uk’an ba’atel líik’a’an ichil siiglo XXI, u lóotmek’maj Argentina tak México, ba’ale’ k’ucha’an xan España, Noruega yéetel Chile.

Beey úuchik u ya’alal ichil u cha’anil Feria Internacional del Libro (FIL) ti’ Guadalajara, tumen j ts’íibo’ob siijilo’ob te’e noj lu’umo’obo’ úuchak u ket tsikbaltiko’ob jejeláas ba’alo’ob ichil u meyajil Feminismo para centennials, tu’ux táakpaj x filologáa mexikanail siijil tu lu’umil España, Concepción Company, máax chíimpolta’ab yéetel Premio Nacional de Artes 2019, leti’e’ tu ya’alaj ba’ax k’aaba’inta’ab beey “lenguaje incluyente” tumen “áartifisiaal yéetel sajbe’entsil ba’al, tumen chée ku p’atik paachil talamilo’ob ku jach yantalo’ob yóok’lal péech’óolal”.

X xak’al xooke’ tu tsolaje’, le ken k’a’abéetkunsa’al bin eekis wa arroba ichil t’aano’ob ti’al bin u táakbesa’al tuláakal máake’ yáaxe’ ku junpáaykunsik máak ts’o’okole’ “wa ma’ táan u kanik máak ts’íibi’, je’el bix u yúuchul yéetel jayp’éel táano’ob ma’atech u ts’íibtalo’obi’, mina’an wáaj túun u páajtalil le ko’olelo’oba’, máaxo’ob chéen ku t’a’analo’ob tu k’aaba’ ko’olel, ti’al ka chíimpolta’ako’ob, wa le xiibo’obo’, tumen leti’obe’ chéen t’aan u k’ajóolmajo’ob, ma’ wáaj túun k’a’anan xan u chíimpolta’alo’obi’.

“Yaan t’aano’obe’ ma’atech u ja’atsal geeneróo, je’el bix le t’aano’ob yáax yanchajo’ob América. Beey túuno’, juntúul otomí ko’olele’, mina’an wáaj túun u páajtalil u chíimpolta’al wa u táakbesa’al tumen mina’an geeneróo ichil u t’aanil.

“Ma’ chéen jump’éel ba’al ku p’áatal yóok’ol kabil ti’ u kaxanil u táakbesa’al tuláakal máak ti’ t’aane’, jump’éel jach sajbe’entsil tumen t’aane’ u ti’al tuláakal máak, le beetike’ je’el xan u páajtal u ya’alik máak ‘politikamentee no’oja’an ba’ax táan in beetik’, ts’o’okole’ le je’elo’ ku p’atik paachil jayp’éel talamilo’ob yaan: u jaajil péech’ óolal, le bajux ku náajaltik máak, u yantal u páajtalil u beeta’al aborto”.

“Sajbe’entsil máak tumen k beetik u jéets’el u tuukul xiibo’ob ts’o’okole’ to’one’ k u’uyik beey ts’o’ok chikbesa’al ti’ ba’ax k k’áat. In wojel le máak tu jats’aj u yatan Abril yéetel jump’éel bat, máax kíinsa’ab tumen juntúul sikaarióo, ku ya’alik tu meyaj beya: ‘estimadas y estimados colaboradores y colaboradoras’; in wojel xan jueeso’ob ku jeel jet’siko’ob si’i’pile’ láayli’ xan u beetiko’obe’”.

X lingüistae’ tu ya’alaj xan k’a’anan u jeel tukulta’al bix u pakta’al ko’olel le ken jo’op’ok u ka’ansal xiibo’ob. “Nojoch kuuch yaan to’on máaxo’on na’tsilo’one’; k’a’anan k ka’ansik k paalal ka yanak keetil, tumen wa ma’e’ ku yokol tu tuukulo’ob chéen leti’ob k’a’anano’ob chéen tumen xiibo’ob.

“K’a’anan xan k tukultik tu beel ba’ax táan u yúuchul yéetel ba’ax k’ajóolta’an beey políticas culturales, tumen wey Guadalajarae’, ti’al u laj táakbesa’al máake’, yaan wa jayp’éel kis buuts’o’ob samal chak u boono’ob tu’ux ts’a’aban jump’éel su’utsil ts’íib: ‘La mujer es el mejor regalo de la creación’.

‘‘Sa’astene’exi’, ba’ale’ ma’ topkene’ex. Ma’ siibalo’oni’. Unaj k chíimpolta’al. Wa ma’ tu xu’ulul k ts’a’abal beey “ba’alo’one’” mix bik’in u páajtal u yantal keetil.”