de

del

La Jornada Maya y Notimex
Boonil Fabian Cháirez
K'iintsil

Jueves 5 ti' noviembre, 2019.

J méexikanoil boon, Fabian Cháirez, siijil tu lu’umil Chiapase’, táan u p’atik paachil ba’ax jets’a’an yóok’lal bix unaj u xiibil máak ti’ u lu’umil México, le je’ela’ táan u béeykunsik tumen ti’ u ts’ook meyajile’ ku ye’esik x ch’upul óol ku yantal ti’ xiib.

Yéetel u yoochel máako’ob k’ajóoltano’obe’, j boone’, ku wojik túumben oochel ti’ ba’ax ku tukulta’al noja’an u yila’al wa u chikbesa’al yéetel juntúul xiib, ts’o’okole’ yéetel le meyaja’ táan u kaxtik u ts’áak jump’éel u yichil máaxo’ob ma’ u na’ato’ob máaxo’obi’.

Jump’éel ti’ le boono’ob ku asab chikpajal ti’ tuláakal le ku ye’esalo’obo’ leti’e’ ku k’aaba’tik La revolución, tumen ku k’áatchibtik ba’ax le ku k’aaba’tik beey machismo, úuchik u beetik u yoochel Emiliano Zapata, ba’ale’ ma’ tu jach chikbesaj u jach xiibil, je’el bix suuk u yila’al tumen máak.

Múuch’ boonile’ táan u ye’esa’ale’ ts’a’aban tu kúuchil Museo de Bellas Artes yaan Ciudad de México, yéetel ts’a’ab k’ajóoltbil 27 ti’ noviembre máaniko’.

Tu ye’esajil “Zapata después de Zapata” yaan u táakbesa’al maanal ti’ 140 u p’éel meyajo’ob, ichil boono’ob, bonpak’il, u yits’atil nu’ukilo’ob yéetel woojo’ob.

Miguel Fernández Félix, máax jo’olbesik kúuchil tu’ux ku beeta’al e’esjaile’, tu tsikbaltaje’, jaaj táan u chikbesa’al u yoochel Zapata beey juntúul kolnáal yéetel juntúul máak líik’es le noj lu’uma’, ba’ale’ beyxan ku chikbesa’al uláak’ ba’alob tu beetaj yéetel u noj chíikulal beey méexikano ch’i’ibal.

Fernándeze’ tu ya’alaj xane’ “le e’esajilo’ ku péektsiltik ka yanak tuukul ma’ chéen yóok’lal its’at, tumen táan u kaxtik ka tukulta’ak ba’al yóok’lal juntúul k’a’anan máak ichil k miatsile’ ba’ale’ beyxan ichil u meyajil its’at”.

U xa’ak’il its’at yaan te’e k’iino’oba’ yéetel bix úuchik u máan u k’ajla’ayil k lu’umil, e’esajile’ ku k’iimbesik 140 ja’abo’ob síijik 'Caudillo Sur', úuchik u much’kíinsik oochelo’ob je’el bix Cadáver Emiliano Zapata yéetel El pueblo ante el cadáver de Zapata, beyxan u boonilo’ob Canción de la esperanza, beeta’an tumen Jorge González Camarena, yéetel Paisaje zapatista, meyajta’an tumen Diego Rivera.