de

del

Reuters y Europa Press
Oochel AFP
K'iintsil

Madrid, España
Lunes 14 ti' octubre, 2019

Ejército ti’ u lu’umil Ecuadore’ tu k’a’aytaj u luk’sa’al toque de queda tak tu yáak’abil jo’oljeak domingo, ba’ale’ láayli’ ma’atáan u páajtal u máan máak ichil u xamanil le noj kaajo’. Le je’ela’ k’a’aytab tumen Comando Conjunto de las Fuerzas Armadas.

Walkila’ kajnáalo’obe’ ku páajtal u jóok’olo’ob yéetel u bino’ob tak tu yotocho’ob, tumen ya’abach ti’ leti’obe’ ma’ páatchaj u suuto’obi’ úuchik u k’a’atal yéetel k’a’alal bejo’ob tu noj kaajil Quitob tumen ajk’atun máako’ob yéetel tu yóok’lal máaxo’ob tu líik’saj u t’aano’ob tumen ma’ ki’imak u yóolo’ob yéetel ba’ax k’a’aytab ti’ “paquetazo” económico, beeta’ab tumen u jala’achil le noj lu’umo’, Lenín Moreno, úuchik jet’sik jump’éel mokt’aan yéetel Fondo Monetario Internacional (FMI).

Ba’ale’, kex beyo’ Ejércitoe’ tu ya’alaje’ láayli’ ma’atáan u páajtal u máan máak ti’ jayp’éel u baantailo’ob Quito: tu xamanil lik’ul u noj bejil Colón; tu chik’inil lik’ul u noj bejil 10 de Agosto; noojole’ lik’ul Alameda, u bejil Luis Sodiro; tu lak’inil lik’ul u noj bejil 12 de Octubre yéetel Gran Colombia.
Beey túuno’ yaan u je’ek’abta’al u noj bejilo’ob 12 de Octubre yéetel Gran Colombia ti’al máaxo’ob yaan u táakpajal ti’ múuch’tsikbal yaan u yantal yéetel jala’ach Moreno.
“Tu yáak’abil jo’oljeak, ka tu chukaj las 8e’, ka’a yanchaj u p’áatal máak tu’ux yano’ob, je’ets’ tuka’atéen toque de queda ti’ istrito Metropolitano de Quito yéetel u bak’pachilo’ob”, beey ts’íibta’ab tu ts’íib Ejército.
Jo’oljeak domingoe’, náak lajun k’iino’ob táan u yantal líik’saj t’aan yóok’lal jala’ach Lenín Moreno, máaxo’ob ma’ ki’imak u yóolo’obe’ jóok’o’ob tu bejilo’ob Quito ti’al u yojéeltiko’ob ba’ax bíin je’ets’ek ichil u jala’achil le noj lu’umo’ yéetel Confederación de Nacionalidades Indígenas de Ecuador (CONAIE), tu’ux táan u táakmuk’ta’al líik’saj t’aan.
CONAIE beyxan jala’ach Morenoe’ ts’o’ok u ch’a’ako’ob u t’aanil k’a’anan u xak’altiko’ob ba’ax jeets’el ti’ decreto 883, tu’ux táan ka’ach u luk’sa’al subsidio ts’a’aban ti’al gasolina, ti’al beyo’ u núuka’al mokt’aan béeychaj y beeta’al yéetel Fondo Monetario Internacional (FMI) tu’ux ku ya’alal unaj u ts’a’abal 4 mil 200 millonesil dólares ti’al le noj lu’umo’.