de

del

Ap
Boonil nobelprize.org / Niklas Elmedhed
K'iintsil

Miércoles 9 ti' octubre, 2019
Estocolmo.

Juntúul cosmólogo canadiense-estadunidenseil yéetel ka’atúul científico’ob suizoilo’obe’ chíimpolta’abo’ob yéetel Premio Nobel de física yóok’lal meyaj u beetmajo’ob tu’ux ts’o’ok u páajtal u yojéelta’al yéetel u na’ata’al bix ts’o’ok u bin u k’éexel ba’ax k’aaba’inta’an beey universo úuchik u máan Big Bang, yéetel úuchik u ts’áako’ob k’ajóoltbil yáax planeta ma’ táaka’an ichil sistema solar, beey úuchik u k’a’aytal tu k’iinil jo’oljeak martes.

James Peebles, 84 u ja’abil, ajxak’al xook ti’ Universidad de Princeton, tu k’amaj chíimpolal yóok’lal “ba’ax ts’o’ok u yojéeltik yóok’lal cosmología física”, ka’alikile’ Michel Mayor, 77 u ja’abil yéetel Didier Queloz, 53 u ja’abil, tu ka’atúulalo’obe’ ti’ ku meyajo’ob Universidad de Ginebra; leti’obe’ tu k’amajo’ob tumen úuchik u kaxtiko’ob yaan “jump’éel exoplaneta táan u sutulsuut tu bak’pachil jump’éel nojoch eek’ tipo solar”, beey tu ya’alaj ajka’ansaj Goran Hansson, máax beetik u secretario generalil Academia Real de Ciencias tu lu’umil Suecia.

Ts’o’ok u k’ajóolta’al Peebles beey juntúul cosmólogoo’ asab k’a’anan ti’ le k’iino’oba’, yéetel yaan u k’amik u chúumukil taak’in ku k’u’ubul ti’ le chíimpolala’, 9 millones de coronas (le je’ela’ ku taal u chuk 918.000 dólares), yéetel ka’atúul suizoilo’obe’ yaan u múul t’oxiko’ob ichil suizoilo’ob.

Comité Nobel tu ya’alaje’ ichil marco teórico beeta’an tumen Peebles yóok’lal yóok’ol kaabo’obe’ -yéetel u ya’abach millonesil galaxiase’- meyajnaj ti’al u “mu’uk’ankúunsa’al bix u na’atal te’e k’iino’oba’ u k’ajla’ayil úuchik u yantal universoil Bin Bang tak te’e k’iino’oba’”.