de

del

EFE
Oochel janegoodall.es
K'iintsil

Dindéfelo, Senegal
Martes 17 ti’ septiembre, 2019

Sáansamale’ Hiila, ka’alilkil u méek’maj u chaampal Cheempoe’ ku máan u kaxt ba’al u jaantej ichil jump’éel k’áax ti’ p’aatal tu noojolil Senegal, tu xuul kaajil yéetel Guinea. Láayli’ te’elo’, Fatoumaae’ ku p’o’ok u nook’ tu jump’éel u chaan beelil u yáalkab ja’, yéetel Daouda ku máan u monláant che’ob ti’al u ma’alo’obkúunsik u chan otoch tu’ux kaja’an yéetel u baatsil.

Fatoumata yéetel Daoudae’ máako’ob, ba’ale’ Hiila yéetel u chaampale’ ka’atúul chimpancés p’aatal ichil u jach p’íit menosil 500 u túul p’áatal Senegal, ts’o’okole’ yaan u sajbe’entsil u sa’atalo’ob tumen táan u laj k’askúunsa’al u yotocho’ob.

“U ts’u’ k’áaxe’ jump’éel kúuchil koonol, ti’al u ch’a’akal che’ob, bambú, u yich che’, jayp’éel xíiwo’ob ku ts’áakankil, u yo’och wakax wa ja’”, beey tu tsolaj Federico Bogdanowicz, máax jo’olbesik u mola’ayil el Instituto Jane Goodall España, tu estación biológicail Fouta Jallon.

Te’e kúuchila’ ti’ ts’a’aban Reserva Natural Comunitaria de Dindéfelo, tu noojol lak’inil Senegal, ts’o’okole’ líik’sa’ab tu ja’abil 2013 tumen Instituto Jane Goodall, ti’al u kaláanta’al yóok’ol kaab yéetel ti’al u meyajta’al jejeláas ba’al; ku páajtal u yantal sáasil tu yóok’lal paneles solares, ku jóok’sa’al ja’ ti’ ch’e’en yéetel u ja’il cháake’ ku jeel k’a’abéetkunsa’al, beeyxan ta’ míise’ ku jeel meyajti’ob.

U kúuchil Instituto Jane Goodall España, beeta’ab ti’al u beeta’al xak’al xooko’ob yéetel u ts’áatáanba’al chimpancés, ts’a’aban meyaj ti’ noj lu’umil Senegal lik’ul 2009, ts’o’okole’ jump’éel ti’ le kúuchil je’ek’abta’ab tumen Jane Goodall juntúul ko’olel u tajan ojel ba’al yóok’lal le ba’alche’oba’, le beetik ts’a’aban u k’aaba’ xan.

Yaan k’iine’, ku yantal jayp’éel talamil ichil wíinik yéetle chimpancés tu yóok’lal u jejeláas ba’alilo’ob yaan yóok’ol kaab ich k’áax, je’el bix u yúuchul yéetel jump’éel u yich che’ k’aaba’inta’an 'lare' (Saba senegalensis), tumen ichil ba’ax ku ya’alal tumen Bogdanowicze’ leti’e’ ba’ax suuk u jaanta’al tumen le ba’alche’oba’ tu k’iinil mina’an uláak’ wa ba’ax ti’al u jaanto’ob, ba’ale’ láayli’ xane’ ku mo’olol ti’al u ko’onol tu noj kaajil Dakar, Senegal.

“Noj kis buuts’obe’ ku biinsiko’ob u toneladasil ‘lare' beyxan ku biinsik u yi’inajilo’ob, ma’atech u p’a’atal ich k’áax, le beetik ma’atech u ya’abtal”, beey tu ya’alaj máax jo’olbesik Instituto Jane Goodall España.