de

del

Paul Antoine Matos
Oochel Rodrigo Díaz Guzmán
K'iintsil

Jo', Yucatán
Viernes 24 ti' noviembre, 2017

Ts’o’ok u máan 30 ja’abo’ob uchik u yantal Caifanes, ba’ale’ láayli’ u kaxtik u yóole’. Le o’olale’ táan u beetik jump’éel xíimbalil k’aay yaan u k’uchul sáamal tu noj kaajil Jo’, u ka’atéenil u k’uchul te’e ja’aba’, ba’ale’ walkila’ yaan u kóojol Coliseo Yucatán yéetel u túumben disco, a 24 años de [i]El nervio del volcán[/i], u túumben meyajil estudio.

Saúl Hernández, u jk’aayil Caifanes, tsikbalnaj yéetel La Jornada Maya yo’olal meyaj ts’o’ok u beetik yéetel u túumben ba’alo’ob bíin u beeto’ob. Ti’al u kaxtik u yóol u meyajo’ob. “Wíiniko’on mantats’ u bin k k’éexel; u yantal identidade’ jump’éel ba’al mantats’ u k’éexel”, ku ya’alik tu láak’ u tséelil teléfono.

“Ba’ale’ yaan tu’ux u ku káajal –ku ya’alik Saúl- le je’elo’ ts’o’okij. Caifanese’ k’a’abéet u jóok’sik u túumben discoil, tu’ux ka u k’aay ba’alo’ob yo’olal máaxo’oni’, tu’ux taak k bin, ba’axten wey yano’one’. Jump’éel disco tu’ux ka yanak ba’ax chi’ichnakkúunsiko’on yéetel núuktajilo’ob”.

Yéetel le disco’a’ beey suut ken k beet te’e tu’ux káajo’ono’, tu’ux yaan i’inaj. Tak tu yáaxil disco, Caifanes. “K’a’anan k suut tu’ux ya’ab ba’alo’ob k patjo’oltik, k tu’ubsik ba’ax yaan táankab yéetel k ts’áak k óol ti’ ba’ax k’a’abéet u beeta’al. Kin asab óoltik u yóol ba’al tu táan bix u beeta’al. Ka suunak óol yanchaj 30 ja’abo’ob paachil, náay, jak’be’en, yaabilaj yéetel u wi’ijil u beeta’al ba’al”.

Beey “suut je’el bix yáax yanchaj ba’al. Ka káajako’on tu’ux mina’an mixba’al”.

Ts’o’ok u yantal jayp’éel k’aayo’ob ti’al u beeta’al túumben disco, ku ya’alik. Taak u much’kíinsiko’ob k’aayo’ob ti’al ka yanak u yéeyo’ob, ti’al le ken oojko’on estudio, le je’elo’ u k’áat u ya’al k’a’anan u jóok’sa’al u súutuk ichil u ja’abil 2018 ti’al u je’elsa’al gira tumen k’a’abéet k okol estudio, ti’al u beetchajal yéetel ti’al u ts’a’abal k’ajóoltbil.

Tu k’aayil Caifanese’ ku chikpajal u yóol México, tu ts’íibil yéetel tu paaxil. Ti’al máax jo’olbesik múuch’paaxile’ jump’éel ba’al k’a’anan, ku k’éexel yéetel ku k’expajal u yoot’el, ba’ale’ láayli’ u máan kaaxan.

K’aayo’obe’, ku ya’alik Saúl Hernández, u bejil biinsiko’on ichil mexicano tuukulil.

“Táan k jel jets’ik k beel. Jan je’elo’on 17 ja’abo’ob, ba’ale’ ka t ch’a’ajoltaj k paaxe’ káaj xan k k’ajóoltik k beel yéetel k jel jet’sik k xíimbal. Ts’o’okole’ identidade’ táan u bak’pachtiko’ob, u nu’ukulil k kuxtal”.

Ku tukultik tu lu’umil México’e’ jejeláas u identidad. Taam u tuukulil México tumen ti’ k múuch’ul tu miatsil, tu tuukulil, tu janalil, boonil ba’ale’ beyxan ku junpáaychajal, ku ya’alik.

[b]30 ja’abo’ob [/b]

30 ja’abo’ob paachile’ k’a’anan u táakbesa’al ichil Rock en tu idioma, suuk u beeta’al tu Noj Kaajil Méxicoe’, múuch’paaxilo’ob je’el bix Soda Stéreo wa El Tri. Ti’al Rockotitlán, yóok’ol Insurgentes, Caifanese’ káaj u paax, tu ja’abil 1989.

Ka’aj jmáan óoxp’éel decadae’, múuch’áaxil tu’ux táakpaja’an Saúl Hernández, Diego Herrera, Sabo Romo yéetel Alfonso André láayli’ kuxa’ane’. Leti’ u yóol xíimbal meyaj táan k beetik walkila’, ku ya’alik Saúl, k níib óoltik máax t’u’ulpachtiko’on yo’olal u ja’abilo’ob Caifanes, kex mina’an u discoil, mix u cha’anil, mix wa ba’ax túumben ba’ale’ yaabilta’an yéetel ku yáanta’al.

U paaxil Caifanese’ ku núup’ul yéetel láak’tsilil, tumen ku máansik ti’ túumben ch’i’ibalil, tumen juntúul taatatsile’ ku beetik u k’ajóolta’al u paaxil Caifanes tumen u yaal, wa tumen u ts’ée’ yuum, wa tumen wa máax ichilo’ob, le beetik láayli’ k’ajóola’an.

Sáamal kéen beeta’ak tuka’atéen u concierto’ob tu kaajil Jo’, te’e ja’abil 2017. Ti’al u winalil enero paaxnajo’ob ichil Mérida Fest, k’íiwik.