de

del

Ts'íib yéetel oochel Afp
K'iintsil

Jueves 23 ti' noviembre, 2017
Washington.

Jump’éel je’ela’an chowak ba’al taalja’an ti’ yaanal sisitema solare’, j-ila’ab tu winalil octubre máaniko’, ba’ale’ le je’elo’ jump’éel ba’ax mix juntéen yáax úuchuk, beey je’ets’ik tumen aj sutu’ut eek’o’ob lunes máaniko’.

La ba’ax ila’aba’ ku je’ik jump’éel bej yo’olal u yantal uláak’ yóok’ol kaabil estelaro’ob ichil Vía Láctea, je’el bix u tukulta’al tumen aj xak’al xooko’ob ti’ jump’éel u meyaj jóok’sa’ab tumen u pik’il ju’unil [i]Nature.[/i]

Patjo’olta’ab u k’aaba’ asteroide beey Oumuamua (biinsaj t’aan ich hawaiano), 400 metros u chowakil, yéetel u nojochile’ ku p’isik kex lajuntéenal u kóochil.

Jach je’el bix yanik u woojile’ mix juntéen yáax yanak uláak’ beyo’, kex tumen yaan 750 mil u p’éelel asteroide’obe’ yéetel buuts’il eek’o’ob ts’o’ok u yila’alo’ob ichil sistema solar tak walkila’, ku ya’alik aj xak’al xooko’ob.

Tak walkila’ ma’ jach je’ets’ek u jaajil yo’olal bix yanik le asteroidea’, tumen ichil ba’ax much’kíinsa’a ti’al u beeta’al xaak’alile’ ku chikpajal u órbitae’ ma’ ti’ sijnal ichil k sistema solar.

Aj sutu’ut eek’o’obe’ ku tukultiko’ob chéen juntéen ichil jump’éel ja’ab ku k’áatmáan asteroide óoli’ je’ex Oumuamua ichil sistema solar.

[b]U xíimbalil millonesil ja’abo’ob[/b]

Ba’ale’, talam u jach ila’al bix úuchik. Ma’ seen úuch káajak u yantal telescopios ti’al u yila’al le ba’alo’oba’ yéetel ti’al ka xak’alta’ako’ob.

Ichil ba’ax ku ya’alik aj sutu’ut eek’o’obe’, le je’ela’an ba’ala’ ts’o’ok u xíimbaltik Vía Láctea ichil cientos millonesil ja’abo’ob yáax táanil u k’áatal ichil k sistema solar ti’al u ts’o’oksik u xíimbal.

Ka’ache’ tukulta’ab le ba’alo’ob je’el bix le je’ela’ ku páajtal u náats’alo’ob ti’ k yóok’ol kaaba’, ba’ale’ walkila’, yáax juntéen u yojéelta’al jach jaaj ku yantal, beey tu jets’aj Thomas Zurbuchen, juntúul ti’ le máaxo’ob jo’olbesik u misionesil aj xak’al xookil Nasa, yéetel leti’ máax tu ts’áaj u taak’inil u beeta’al le xaak’alila’.

Ba’ax kaxanta’aba’ ku je’ik túumben joolnaj ti’al u xak’alta’al bix u beetchajal sistemas solares táanxel ti’ le tu’ux yano’ona’, tu tsikbaltaj.

Jump’éel chan ba’al ku taal ti’ jump’éel sistema estelar náach p’aatal, ts’o’okole’ mixjuntéen yáax ila’ak jump’éel jach je’el bix le je’ela’, tu ya’alaj Paul Chodas, máax jo’olintik u kúuchil Centro para el Estudio de Objetos Cercanos a la Tierra del Laboratorio de Propulsión, ti’ Nasa, tu kaajil Pasadena, California.

Tu k’iinil 19 ti’ octubre ka yáax j-ila’ab Oumuamua yéetel telescopio Pan-STARRS1, ts’a’aban Hawai, yéetel le nu’ukula’ kiu kaxta’al ba’alo’ob naats’ u máano’ob ti’ k yóok’ol kaab.

P’el uchik u kaxta’ale’, yanchaj uláak’ telescopio’ob káaj xan u jach iliko’ob ba’ax ku máan u k’iin yéetel asteroide, je’el bix Very Large Telescope (VLT) ti’ Observatorio Europeo Austral (ESO) tu lu’umil Chile.

Junmúuch’ aj sutu’ut eek’o’ob jo’olbesa’an tumen Karen Meech, ti’ u mola’ayil del Instituto de Astronomía de Hawái tu ya’alaj beyka’aj u léembal le ba’alo’, ku bin u k’expajal tak lajuntéenal ka’alikil u bin u suutulsuut lalaj 7.3 horas.

Mix jump’éel asteroide wa buuts’il eek’ ichil k sistema solar ku léembal je’el bix u léembal le je’elo’, mix u nojochil wa u kóochil, ku ya’alik aj xak’al xooko’ob.
Te’e p’is k’iina’ táan u t’u’ulpachta’al tumen u telescopiosil Nasa, Hubble yéetel Spitzer.