de

del

Global Carbon Projet, Nature
K'iintsil

Washington
Miércoles 15 ti' noviembre, 2017

Yóok’ol kaabe’ tu ya’abkunsaj u jóok’sik u gasil efecto invernadero ti’ le ja’ab 2017 yano’ona’, p’el máanik óoxp’éel ja’ab óoli’ juntakáalili’ p’aatal, le beetik yanchaj u séebkunsa’al u je’ets’el múul meyajo’ob yo’olal clima (COP23) ti’ nok kaajil Bonn, Alemania.

U jóok’sa’al CO2 ku núup’ul yéetel u meyajil industria’ob yéetel u combustiónil energía fósil k’a’anan u ya’abtal 2 por ciento yo’olal bix máanik u ja’abil 2016 (ichil 0.8 por ciento yéetel 2.9 por ciento) ti’al u náakal 36 mil 800 millonesil toneladas, tumen óoli’ juntakáalili’ p’áatik ichil 2014 yéetel 2016, beey tu ya’alaj Global Carbon Project ichil u 12° xak’al ts’íibil ti’e’ ja’aba’, jbeeta’an tumen aj xak’alilo’ob yóok’ol kaab.

“Le je’elo’ ku ye’esik u k’a’ananil kbeetik wa ba’ax ti’al u ts’aatáanta’al. K’a’anan ktu’ubsik je’el ba’alak chéen ti’al u yutsil juntúul máak”, beey jtso’ol tumen u yuumilo’ob xak’al ts’íib, jts’a’ab k’ajóoltbil tu pik’il ju’unilo’ob [i]Nature Climate Change, Environmental Research Letters yéetel Earth System Science Data.[/i]

“Ku jach beetik u lúubul k-óol”, tu ya’alaj Corinne Le Quéré, juntúul u yuumil ts’íib, ti’ u noj najil xook East Anglia.

“Ku tukulta’ale’ ti’al 2017 yaan u yantal 42 mil mollines u toneladasil CO2 (táaka’an xan u ch’a’akal che’ob), míin yaan u binetik k’iino’ob ti’al ka jéets’ek temperatura tu yáanalil 2°C”, beey uchik u je’ets’el tu mokt’aanil París, tu ja’abil 2015, ti’al u súutpachta’al cambio climático.

Ti’al u béeykunsa’ale’, “k’a’anan u k’uchul tak tu xuul u jóok’sa’al CO2 ti’ le ja’abo’ob ku taalo’oba’, ti’al u séebchajal u yéemel”, tu k’a’ajsaj.

Chinae’, tu beetaj u jóok’ol u 28 por cientoil, béeychaj u ma’alo’obkunsik bix uchik u máan u ts’ook ja’abilo’ob, tumen tu yéensaj le beyka’aj carbón ku k’a’abéetkunsa’al. Táan u yúuchul tumen táan u ya’abtal u meyajil industria’ob ts’o’okole’ p’íitchaj u jóok’sa’al u muuk’il ja’ uchak u seen yantal yáax k’iin.

Beyxan k’a’anan u yéemel beyka’aj CO2 ku jóok’sa’al Estados Unidos, kex chéen jump’íit (-0.4 por ciento, tu táan -1.2 por ciento ti’ suukchaj u yantal ti’ jump’éel ja’ab). Yáax juntéen ichil jo’op’éel ja’ab ken ya’abak u k’a’abéetkunsa’al carbón uchik u p’íitchajal gas natural.

Tu lu’umil Indiae’ chéen 2 por ciento ken ya’abak, wa ku ke’etel yéetel década máaniko’, te’e k’iinako’obe’ 6 por ciento uchik u bin u ya’abta’al lalaj ja’ab, ba’ale’ ma’ xan wa ma’ mantats’ beyo’. Ka’alikil EU 0.4 por ciento uchik u yéemel, wa ku ke’ete’el yéetel 1.2 por ciento ti’ le década máaniko’. Ya’abkunsa’ab u meyajta’al carbón uchak u ko’ojtal gas yéetel u k’áatal ka jóok’sa’ak konbil ba’alo’ob.

Noj lu’umo’ob tu’ux asab ya’ab CO2 u jóok’sa’ale’ China, Estados Unidos, India, Rusia, Japón, Alemania, Irán, Arabia Saudita, Corea del Sur yéetel Canadá.