de

del

Katia Rejón
Oochel Jimena Horta Ballesteros
K’iintsil

Jo’, Yucatán
Martes 14 ti’ noviembre, 2017

J ts’íib Eduardo Galeano u beetmaj jump’éel u ts’íib tu’ux ku t’aan yo’olal u k’aaba’il artesanía beey jump’éel ba’al je’el u k’aaba’inta’al beey its’at. U ye’esajil X manikté, ts’a’ab tu kúuchil Museo Palacio Cantón ti’ 10 noviembre máaniko’, ku ye’esik u k’a’ananil u ye’esa’al ba’al beey its’at yéetel meyaj, jump’éel ba’al ta’aytak u sa’atal, u chuuyil x manikte’.

Te’e e’esajila’ ku chikbesa’al 36 oochelo’ob tu’ux ku yila’al bix suuk u kuxtal aj chuuyo’ob ku taalo’ob Kimbilá, Maní, Teabo yéetel Xocén: Miguel Yah Poot, Nidia, América Poot, Amelia Poot yéetel Adalberta Mukul. Yaan xan uláak’ waxakp’éel oochelo’ob chéen sak yéetle boox jóok’sa’an yóok’ol u nook’il lino ti’al beyo’ u béeytal u chu’uyul yóok’ol.

U ts’íibil e’esajile’ beeta’an ich maaya yéetel káastelan, yaan jump’éel cha’an tu’ux ku ye’esa’al kili’ichkúunsaj beeta’an tumen juntúul jmeen, ti’al u k’áata’al ti’ yuum K’uj ka jóok’ok chuuy tu beel, ts’o’okole’ yaan jump’éel oochel k’ajla’ayil tu’ux ku tso’olol u jejeláasil u beeta’al chuuy.

Tu súutukil uchik u ts’a’abal k’ajóoltbil le e’esajilo’, jtso’ol tumen MIguel Yah Poot leti’e’ tu kanaj chuuy ka tu chukaj 9 u ja’abil, j-e’esa’ab xokbil chuuy ti’ tumen u chiich. “K ti’ale’ chuuye’ jump’éel ba’al p’ata’an to’on tumen k baatsil. Noj ba’al in ti’al le meyaja’, kin ts’áak u níib óolal tumen wey yano’one’. Suuka’anile’ ku bin máak k ch’a’a k oochelo’obe’ ts’o’okole’ ma’atech u suuto’ob tuka’atéen”, tu ya’alaj.

Silvia Carrillo yéetel Fernanda Ortíz Morales, máaxo’ob jo’olbes meyaje’, suunajo’ob. Máan jump’éel ja’ab táan u meyajtiko’ob, yaan k’iine’ ku láak’inta’alo’ob tumen aj ch’a’a oochelo’ob Jimena Horta Ballesteros, Michael Covián Benites yéetel Leslie Santos Bonilla, máaxo’ob páayt’anta’abo’ob meyaj ti’ X manikté, le beetik yanchaj u láak’intik aj chuuyub tu kuxtalilo’ob sáansamal.

“Ma’ t ts’áaj k k’aaba’ te’e oochelo’obo’ tumen u jaajile’, leti’ob u aj its’atso’obo’”, tu ya’alaj SIlvia Cariillo, máax tu ts’áaj u níib óolal Museo uchak u k’amik yéetal uchak u láak’inaj ti’al u beeta’al le meyaja’. Ti’ jump’éel k’áat chi’ tsikbal beeta’abe’, Carrillo tu ya’alaje’, yanchaj u páajtalil ti’ leti’ob tu ch’a’ajo’ob oochelo’ob, ti’al u jel e’esiko’ob u meyajil aj chuuyo’ob, ts’o’okole’ béeychaj u nup’iko’ob meyaj ti’al ka e’esa’ak museo, tumen beey tu ch’a’aj u muuk’, ti’al u yantal múul tsikbal ichilo’ob.

“Kex beyo’ óol talam xan. U ch’a’abal oochelo’obe’ yaan k’iine’ loobilaj ba’al: k okol tu yotocho’ob, k oksikbáaj ti’ ba’ax ku beeta’al; ba’ale’ kin tukultik ba’al keet u yúuchul, tumen u jaajile’ k múul xíimbal yéetelo’ob”, tu tsolaj.

Ka’alikil táan u beeta’al xaak’alile’, máaxo’ob jo’olbesik meyaje’ tu yilajo’ob yaan kex 16 u p’éel u jejeláasil chuuy yaan u sajbe’entsil u sa’atal, ba’ale’ x manikte’ leti’e’ óoli’ ts’o’ok u jach sa’atal wey t lu’ume’. Tu súutukil u t’aan Giovana Jaspersen tu ya’alaj yaan jump’éel k’aay suuk u beeta’al ka’ach ba’ale’ óoli’ mixmáak u yojel bix u beeta’al wa ba’ax ku ya’alik.

América Poor tu tsikbaltaj ti’ jump’éel k’áat chi’ tsikbale’, walikila’ chéen jump’íit u chuuy, chéen le ken béeyak. “Ka’ache’ suuk in chuuy buul áak’ab ba’ale’ walkila’ ma’ tu páajtal tumen 74 in ja’abil. Chéen juntúul in waal ku chuuy, xok chuuy ku beetik, uláak’ juntúule’ chéen chuuy”.

Leslie Santos Bonilla ku ya’alik, u k’ajóoltik Adalberta Mukúl tu kaajil Maní, tu k’íink’unsaj u yóol. “Adalbertae’ chéen maaya ku t’anik, le beetik t kanaj t’aan yéetel u ki’imak óolal”.

Beey túuno’, te’e e’esajilo’ jts’a’ab u ts’íbiil kuxtal waxaktúul aj chuuy jch’a’ab u yoochelo’ob, u meyajo’obe’ ku chikbesa’al ti’ kóomkom t’aano’ob ba’ale’ noj ba’al u k’áat u ya’alej.