de

del

Stella Calloni
Oochel Leandro Teysseire
K'iintsil

Buenos Aires
Jueves 9 ti' noviembre, 2017

Lunes máaniko’, máax jo’olbesik u pik’ilju’unil [i]La Jornada[/i], Carmen Lira Saade, tu k’amaj u chíimpolalil Premio Democracia 2017, ku k’u’ubul tumen Centro Cultural Caras y Caretas, ti’ Fundación Octubre, yo’olal u k’a’ananil ichil latinoamerica. Chíimpolale’ jk’u’ub tu kúuchil salón Leonardo Favio ti’ u kúuchil áanalte’ob Congreso de la Nación, tu’ux chochobkil u cha’anta’al ba’ax ku yúuchul.

Chíimpolale’ jk’u’ub ti’ Lira Saade tumen ku much’kíinsik tu yóol jejeláas ba’alo’ob k’a’anan ti’al u beeta’al u meyajil comunicación: ma’ sajaki’, ku kaxtik túumben ba’alo’ob, ku túumbenkunsaj, ku kaxtik u jaajil, ts’o’okole’, u jach k’a’ananile’, ku ts’áak u yóol ti’al ka ojéelta’ak ba’ax ku yúuchul tu lu’umil yéetel tu k’iinilo’ob.

Ba’ax ila’ab ti’ leti’e’, ku ch’a’anukta’al yo’olal u paakatil ko’olel, tumen yaanal bix u péek u yóol, le beetik yaanal bix u jets’ik ba’al, bix u ts’áak uláak’ nu’uk yéetel bix u ts’áak k’ajóoltbil ba’al, ku ya’alik ts’íib jxo’ok tu súutukil k’u’ubik chíimpolal, tu’ux ku ya’alal xane’, Carmen ku jo’olbesik jump’éel kúuchil k’a’aytajil péektsil, talam meyaj yo’olal tuláakal ba’ax ku k’a’abéetchajal ti’al u beeta’al je’ex unaje’: tak tu’ux ku náakal ts’íib, bix u ts’a’abal k’ajóoltbil péektsilo’ob sáansamal, tak bin k’a’anan u k’a’abéetkunsa’al taak’in, u na’atik biax yanik pensiono’ob yéetel jaats’ ku taal ti’ máaxo’ob yaan u muuk’ yéetel ku chíimpolta’al u t’aano’ob.

[b]U bejil no'ojan periodismo[/b]

Frente a tantos poderosos medios que dejaron de ser periodísticos está esta mujer, quien junto con sus compañeros de trabajo construye el camino del periodismo ético y nada ni nadie ha podido silenciarla en su lucha cotidiana por la verdad, finaliza el documento.

Tu táan uláak’ kúuchilo’ob k’a’aytajil péektsilo’ob tu p’atajo’ob paachil u yóol u meyajo’obe’, ti’ yaan le xko’olela’, máax ku múul meyaj yéetel uláak’ máako’ob ti’al ka yanak u bejil periodismo ético, ts’o’okole’ mixmáak beet u ma’akal u chi’ tu meyaj u k’a’aytik u jaajil sáansamal, beey u ts’o’okol ts’íib.

Te’e súutuko’, máax jo’olbesik Centro Caras y Caretas, x periodista María Seoane, Víctor Santa María máax jo’olintik Sindicato Único de Trabajadores de Edificios de Renta y Horizontal yéetel máax jo’olbesik u múuch’kabil Fundación Octubre, tu k’ubajo’ob chíimpolal tu k’ab Lira Saade, máax tu k’a’ajsaj ka’atúul u periodistailo’ob [i]La Jornada[/i], máaxo’ob kíinsa’abo’ob tu lu’umil México te’e ja’aba: “Miroslava Breach (23 de marzo) yéetel Javier Valdez (15 de mayo), ikil u máan u kaxto’ob jaajil. Tu páayt’antaj kúuchilo’ob k’a’aytajil péektsilo’ob yéetel múuch’kabilo’ob ti’al ka’aj yanak múul meyaj, tumen k’a’anan u yantal kúuchilo’ob ti’al ka’aj a’alak ba’ax taak k k’áat ka a’alak”
Premio Democracia ku chíimpoltik tu ja’abil, máaxo’ob péektsiltik yéetel u meyajo’ob u yóol democracia, jejeláasil yéetel múul kuxtal -2009 ka yáax beeta’ac, tu’ux jk’u’ub ti’ jala’ach Raúl Alfonsín, máax jsa’at u kuxtal marzo ti’ le ja’ab je’elo’. Máax beetik u jala’achil te’e k’iino’oba’, Estela de Carlotto, p’ata’an tu k’ab Abuelas de Plaza de Mayo, tu túuxtaj u ki’iki’ t’aan ti’ máax chíimpolta’abo’ob te’e ja’aba’.

Te’e súutuko’, táakpaj diputado’ob, aj ts’íibtaj péektsilo’ob, aj ts’íibo’ob, sindicalista’ob yéetel aj beetaj cha’ano’ob, ichil uláak’ máako’ob. Máax jo’olbesik [i]La Jornada [/i]chíimpolta’ab tu tséel uláak’ máako’ob, je’el bix comunicador sijnáal Reino Unido, Robert J. Cook, máax chíimpolta’ab yéetel premio Honor, uchik u beetik u tak pool k’aasil ku beeta’al tu k’iinilo’ob dictadura (1976-1983), tumen editor ti’ u pik’il ju’unil Buenos Aires Herald, Argentina.

Cook, secuestraarta’ab tu ja’abil 1997 yo’olal tak pool u beetmaj, jóok’ te’e noj lu’um yéetel u yatan ti’al u ja’abil 1979, uchik u yoksa’al saajkil ti’. Tu much’kíinsaj jejeláas ba’alo’ob tu’ux tu kaxtaj u jaajil tu táan máaxo’ob beet k’aasil tu k’iinilo’ob dictadura, yéetel tu páayt’antaj ti’al ka’aj yanak democracia. Te’e k’iino’oba’, tu’ux táan u yúuchul jela’an ba’alo’obe’ k’a’abéet k k’áatik ti’ periodista’ob ka ma’ u xmukulkíinsiko’ob ba’ax k’a’abéet u yojéelta’al. Mix bik’in.

Beey túuno’, chíimpolta’ab director de cine Luis Puenzo, máax ku k’a’ajsa’al yo’olal u cha’anil La historia oficial, tu’ux yáax chikbesa’ab ba’alo’ob yaan u yil yéetel u yokolta’al paalal tu k’iinilo’ob dictadura, ts’o’okole’ tu náajaltaj Óscar yo’olal mejor película de lengua no inglesa, yáax chíimpolal yanchaj ti’ Argentina, beyxan tu náajaltaj Globo de Oro.

Múuch’kabil feminista Ni Una Menos, káajsa’ab junio 2015 yéetel u jo’olbesmaj jejeláas xíimbal líik’sajil t’aan yo’olal feminicidio beyxan yo’olal u páajtalil ko’olele’, tu k’amaj u chíimpolalil Democracia 2017 yo’olal Derechos Humanos. Jk’u’ub tumen periodista Marta Dillon, editora ti’ [i]Las Doce[/i], ti' [i]Página 12.[/i]

Te’e ja’aba’ u chíimpolalil Democracia a la Personalidad Argentina jk’u’ub ti’ Roberto Baradel, máax jo’olbesik Sindicato Único de Trabajadores de la Educación yéetel máax beetik u secretarioil general ti’ Central de Trabajadores de Argentina, máax oksa’ab u saajkilil u kíinsa’al leti’ yéetel u láak’o’ob uchik u líik’sik u t’aano’ob ti’al u k’áatiko’ob ka bo’otak ajka’ansajo’ob tu beel yéetel ti’al ka yanak kaambalil ti’ je’el máaxake’.