de

del

Dpa
OOchel Valentina Álvarez Borges
K'iintsil

Miércoles 8 ti' noviembre, 2017

65 millonesil ja’abo’ob paachil, ka’ach kuxa’an dinosaurio’obe’, uláak’ ba’alche’obe’ ma’ kuxlajo’ob buul k’iini’, beey je’ets’ tumen jxak’al xooko’ob ti’ Israel yéetel Reino Unido tu pik’il ju’unil[i] Nature Ecology & Evolution.[/i]

Xak’alta’ab ba'ax súutukil suuk u beeta’al wa ba’ax tumen ba’aleche’ob walkila’, ti’al beyo' u yojéelta’al bix máanik k’iin ti’ úuchben ba’alche’ob, beey tu ya’alaj Roi Maor, juntúul ti’ u yuumilo’ob xaak’alil, yéetel jmeyaj ti’ u noj najil xook Universidad de Tel Aviv. Yáax ba’alache’ob k’ajóolta’an beey mamíferos káaj u jóok’olo’ob bul k’iin p’el uchik u kíimil dinosaurio’ob, tu ya’alaj. Ka’alikile’, chéen áak’ab ku jóok’olo’ob.

[b]Yaane’ ma’ áak’ab kuxa’ano’ob[/b]

Ti’al xaak’ale’, k’a’abéetchaj ka’ap’éel u chuuka’an ch’i’ibalil ka’atúul ba’alche’ob. Ichil 2 mil 415 u túul kuxa’an ba’alche’ xask’alta’abe’, j-ila’ab máakalmáak le ku jóok’olo’ob kuxtal bul k’iin, máakalmáak áak’ab ba’alche’ob yéetel máakalmáak je’el ba’axak súutuk u jóok’olo’ob. Maor tu ya’alaj kaxanta’ab u xak’alta’al u ya’abil u jejeláasil mamíferos, elefante’ob tak canguro’ob wa soots’o’ob. Ts’ook ba’alche’oba’ láayli’ áak’ab ba’alche’ob.

Ka’alikil túun kuxa’an dinosaurio’obe’, tu k’iinilo’ob paleozoicae’, kuxlaj ba’alche’ob yaan u nuuktakil juntúul cho’, ku jaantiko’ob ik’elo’ob yéetel áak’ab u jóok’olo’ob chuk janal. Ba’ale’, yanchaj uláak’o’ob yaan u nuuktakil juntúul peek’ yéetel uláak’o’ob óoli’ beey juntúul castor te’e k’iino’oba’. Juntúul ba’alche’ buul k’iin kuxa’ane’ leti’ u ch’i’ibalil baats', beey a’alab tumen Maor. U ch'i'ibalil ungulado’ob, wakax yéetel camello’obe’, kuxa’ano’ob k’iin yéetel áak’ab.

Talam u je’ets’el wa jaaj le ba’ax ku tukulta’ale’, ba’ale’ táakmukt’a’an tumen ba’ax chikpaj te’e xaak’alila’, tu ya’alaj Maor. Tak te’e k’iino’oba’, paleontólogo’obe’ láayli’ u máan u kaxto’ob je’el ba’alak ka u beet u na’ato’ob bix máanik kuxtal bul k’iin wa bul áak’ab yéetel u yáantajil úuchben baakelo’ob.

Ba’ale’ ti’al ka béeyak u ja’atsale’, k’a’anan u xak’alta’al tu’ux ts’uts’ukil, je’el bix retina, tumen jump’éel ba’al ma’ tu ts’áakal ti’ úuchben baakelo’ob.

Kex beyo’, yóok’olal baats'o’ob kuxa’ano’ob te’e k’iino’oba’ ojéela’an tu yicho’obe’ ku yilko’ob jejeláas boonilo’ob, asab ma’alo’ob u meyaj bul k’iin, beey tu jets’aj juntúul ti’ le máax jbeet xaak’alil. Ba’ale’, máaxo’ob beet xaak’ale’ ku ya’aliko’ob yanchaj uláak’ tuukulo’ob tu p’atajo’ob paachil láayli’ yóok’olal úuchben baakelo’ob, ba’ale’ ma’ chukpaj ba’ax k’a’abéet ti’al u xak’alta’al.