de

del

La Jornada Maya
OOchel José Antonio López
K'iintsil

Miércoles 8 ti' noviembre, 2017
U noj lu'umil México

Aj xak’al xooko’ob, aj its’ato’ob, je’el bix Pablo González Casanova, Francisco Toledo, Juan Villoro, Oscar Chávez, Eduardo Matos Moctezuma, Bárbara Zamora, Gilberto López y Rivas, Mardonio Carballo, Luis de Tavira, Paul Leduc, ichil uláak’o’obe’, tu tako’ob u pool Instituto Nacional Electoral tumen ku páaykunsaj, ku jatsaj yéetel tu tusaj kaaj, uchik u p’atik paachil ba’ax u jets’maj tu a’almaj t’aanil, tumen ma’ tu beetaj ba’ax jets’a’an ti’al u much’kíinsa’al maanal ti’ 800 mil firma’ob ti’al u ts’íibta’al u k’aaba’ María de Jesús Patricio, [i]Marichuy[/i], máax beetik u vocerail Consejo Indígena de Gobierno, ti’al ka táakpajak beey candidata independiente ichil u yéeytambalil Presidencia de la República.

“Ba’ax chikpaj beey u nu’ukbesaijl ba’ax k’a’anan u yantal ti’ jejeláas nu’ukulilo’ob móvil ti’al u k’a’amal u yáantajil kaaje’, jsúut u tuusil uchak u bin u k’expajal, ya’abtal yéetel u sa’atal ichil ba’ax jaaj: maarka’ob yéetel modelo’ob unaj je’el u páajtal u k’a’abéetkunsa’alo’obe’ tak bejla’a ma’ meyajnako’obi’; jujump’íitil u bin u ya’abtal ba’ax k’a’abéet ti’al ka k’a’amak áantajil”, beey j-a’alab ti’ u jeets’ t’síibil "Llegó la hora del florecimiento de los pueblos", tu’ux ku táakmuk’ta’al u candidaturail [i]Marichuy. [/i]

Ku k’áatchi’ital u tojol jump’éel nu’ukul ku k’áata’al ti’al ka meyajnajak tu beel, 5 mil pesos, le je’elo’ óoxp’éel salario mínimo, leti’ le bajux ku náajaltik 81.7 por ciento máako’ob táaka’ani’.

Beyxan, tu ya’alajo’ob “táan u p’a’astiko’ob máak” uchik u ya’alal “ki’imak u yóol” funcionario’obe’ tumen tu jets’ajo’ob je’el u chukpajal yéetel 60 auxiliaro’ob ti’al u much’kíinsa’al maanal ti’ 800 mil firma’ob, ts’o’okole’ chéen 4 minutos tukulta’an u ts’a’abal ti’al u beetal u firmar juntúul máak.

“Tu’ub u ya’aliko’ob le je’elo’ ts’o’ok u yáax beeta’al yéetel ba’alo’ob jach tu beelil jets’a’an, ba’ale’ ma’ jaaj wa beey u yúuchulo’... ma’ jump’éel ba’al jaaj wa ka u tukult máak yaan óotsil kaajo’ob náachchaja’an, tu’ux kaja’an u ya’abil máak u noj lu’umil México”.

Máaxo’on ts’o’ok kbéeykuns kbeetik u meyaj túumben yéetel democrático nu’ukule’, ku páajtal k-a’alik ma’atech u meyaj. Le beetik ma’ béeyak u “káajsa’al u túuxta’al áantaj ts’o’ok u múuch’ul”, tumen yaan xan máako’obe’ láayli’ táan u páatiko’ob u túuxta’al u númeroil identificación.

Beyxan tu ya’alajo’ob INEe’ ku p’atik paachil ba’ax jets’a’an ich a’almaj t’aan tumen ma’atech u kaláantik u k’aaba’ máaxo’ob ku yáantajo’ob te’e aplicacióno’.

Tu súutukil uchik u ts’a’abal k’ajóolta’al ts’íibe’, tu ya’alaj Juan Villoro: "[i]Marichuy[/i] síij ti’al u ketikubáaj candidata tu táan péech’óolal, ba’ale’ péech’óolal ba’ax yáax tu k’amaj”.

Múuch’kabile’ tu páayt’antaj kaaj ti’al u táakal tu paach [i]Marichuy,[/i] ti’al ka beeta’ak despósito’ob tu cuentail Banorte 0354911296, ts’a’aba’an u k’aaba’ beey Llegó la hora del florecimiento de los pueblos AC, wa ti’al ka k’u’ubuk celularo’ob ti’al ka múuch’kíinsa’ak áantaj: Doctor Carmona y Valle 32, colonia Doctores, o Zapotecos 7, colonia Obrera.
Ts’a’ab k’ajóoltbil tu k’iinil 28 ti’ noviembre’e, [i]Marichuye[/i]’ yaan u bin tu táankabil rectoría UNAM.