de

del

La Jornada Maya
K'iintsil

Jo', Yucatán
Lunes 6 ti' noviembre, 2017


[i]U pa’ak’al ixi’im[/i]

[i]Kex tuláakal u meyajil kool k’a’abéete’, ktukultike’ u pa’ak’al nale’ leti’ u jahc k’a’abéetil; tumen nale’, u táabal u kuxtal j-kolnáal. Le beetike’, jkolnáale’ k’a’abéet u yantal ti’ jump’éel k’ajóolal ti’al ka páajchajak u na’atik ba’axo’ob ku ts’áak ojéeltbil che’ob, ba’alche’ob, u xok k’iin yéetel u chuka’an ba’alo’ob bak’pachmilo’ob. Bix ken taalak u ts’áak cháak yéetel ba’ax i’inajil ixi’im yéetel u chuka’an pak’alilo’ob ken ma’alo’ob najmata’ak ichil kool.[/i]


[i]La siembra del maíz

Sin menospreciar los demás productos de la milpa, podemos afirmar que el maíz es el más importante por ser la base principal de la dieta alimenticia del milpero. Para sembrarlo deben interpretarse los mensajes de plantas, animales, cabañuelas y otros elementos de la naturaleza, a fin de saber qué semillas de maíz y qué cultivos se producirán bien en la milpa y cuándo caerán las lluvias de temporal. [/i]

_________________________________________________________

Máax jo’olbesik Festival Internacional de la Cultura Maya (FICMaya), Jorge Esma Bazán, tu k’a’aytaje’ u cha’anil 2018e’ ti’al maaya wíinik kuxa’an te’e k’iino’oba’, ka’alikil uchik u k’ubik ti’ jts’íib Santiago Domínguez Aké chíimpolal yo’olal maaya káan iik’ ti’ilil.

Esma Bazán tu ya’alaje’ ts’o’ok u maanal junk’aal ja’abo’ob u k’ajóolt jts’íib, múul xíimbalnaja’ano’ob yáanal cháak. Chíimpolale’ jk’u’ub tu kúuchil Gran Museo del Mundo Maya.

Ku tukultike’, wa ku sa’atal t’aane’, ku sa’atal xan miatsil.

Dominguez Aké tu ya’alaj taatsil yéetel u nool máak’ noj chíikulal kaambal, ts’o’okole’ kex tumen óoli’ chéen yéetel its’at je’el u páajtal u ts’aatáanta’al talamilo’ob yo’olal u chokotal yóok’ol kaabe’, le kéen t’aanak máak yóok’olal koole’, ku jéenp’uchtikubáaj its’at.

Ich koole’, tu ya’alaj, ku kaambal paalal yóok’olal u ka’atséelil ba’al, i’inaj, u t’aan yóok’ol kaab yéetel u yantal múul kuxtal.

Tu ya’alaj maaya’obe’ tu kanajo’ob u na’atiko’ob yéetel u yiliko’ob ba’al. U meyajo’obe’ béeychaj yóok’al paklan kaambal ichilo’ob, tu’ux ku kaláanta’al ba’ax ku yojéelta’al yéetel úuchben na’at.