de

del

Eduardo del Buey
Oochel
K’iintsil

Jo', Yucatán
Viernes 26 ti' octubre, 2017

[i]24 ti’ octubre máaniko’ béeychaj in táakpajal ichil jump’éel tu múuch’ tsikbalil Conferencia Mundial Sobre la Cosmogonía y la Mitología de las Culturas Milenarias en la Preservación del Planeta tu kúuchil Gran Museo del Mudo Maya tu kaajil Jo’. In tsikbale’ ku t’aan yo’olal u k’a’ananil u táakpajal máasewal kaajo’ob ti’ economía ichil siglo 21, ba’ale’ kex ka beyo’ ma’ u p’atiko’ob paachil u tuukul yo’olal biinsajbail, miatsil yéetel t’aan.

Le óoxp’éel ts’íibo’oba’ ku ye’esik in tuukul yo’olal le je’ela’, kin tukultik je’el u yutstal tu yich ti’ máaxo’ob xokiken wey Yucatán. [/i]

Política jump’éel tu’ux je’el u páajtal u táakbesa’al máasewal kaajo’ob ti’ le k’iino’ob kkuxtatik walkila’, ba’ale’ kex ka táakbesa’ako’obe’ k’a’anan ma’ u p’atiko’ob paachil u yóolo’ob yéetel u tuukulo’ob. U beeta’al u yokol tu tuukul bix u na’atiko’ob biinsajbail máax ma’ máasewali’, jump’éel ba’al k’a’anan u meyajta’al tumen máasewal kaajo’ob yéetel máaxo’ob ma’ máasewalo’obi’.

Uláak’ ba’ax k’a’anan xan u chíimpolta’al tumen ma’ noja’an uchik u beeta’al úuche’, ku yantal tumen le k’ajóoolta’an beey Primeras Naciones de Canadá táan u nojba’alkúunsikuba’ob ti’al ka yanak taak’in ti’ le lu’umil je’elo’.

Máasewal kaajilo’ob Canadáe’ leti’o’ob máax beetik u jala’achilo’ob tu’ux yaan petróleo, k’áaxo’ob yéetel mineralo’ob, ts’o’okole’ wa ku jóok’sa’al ti’al konbile’, ku yantal u yutsil xan u ti’alo’ob. Kex beyo’, máasewal kaajo’obe’ ku kaláantik u k’áaxo’ob tumen u yaabiltmajo’ob u lu’umilo’ob, le beetik leti’obe láayli’ u ch’a’anuktiko’ob ba’ax yaan yóok’ol kaab beey ba’alo’ob yaan ichil kuxtal, ma’ chéen beey ba’alo’ob ku páajtal u ko’onolo’obi’.

Tuukul meyaj u máasewal kaajilo’ob Canadáe’ ku jolméek’tik mola’ayo’ob ku k’a’abéetkunsiko’ob ba’ax yaan yóok’ol kaab, tak mola’ayilo’ob líik’saj taak’in, mola’ayo’ob xíixímbalil yéetel catering.

Beey túuno’, yaan jump’éel kaaj tu xamanil Canadáe’ táan u manik káafe ti’ máasewalo’ob Perú, beey u yantal jump’éel múul meyaj ichil máasewalo’ob máaxo’ob táan u patjo’oltiko’ob mola’ayo’ob. U tuukulile’ ka béeyak u k’éexel ba’alo’ob ti’al konbil ichil máasewal kolnáalo’ob yéetel mola’ayo’ob ku koonolo’ob, ba’ale’ láayli’ máasewalo’ob.

Taak’in ku náajalta’al yéetel le meyaja’, yaan u k’a’abéetkunsa’al ti’al u beeta’al jump’éel túumben kúuchil Perú yéetel ti’al ka yanak taak’in ti’al uláak’ nu’ubesajo’ob meyaj.

U tuukulil inuito’obe’, leti’ u beetiko’ob jump’éel kúuchil ti’al u póoka’al káafe, kéen ts’o’okoke’ u páaka’al láayli’ te’elo’, ti’al u ko’onol Canadá yéetel uláak’ táanxel lu’umo’ob.

Táan u páa’tal ka k’a’amak u yutsil le meyaja’ tumen u ka’ap’éelil máasewal kaajo’oba’, ba’ale’ beyxan ti’al ka ch’a’abak u tuukulil tumen uláak’ máasewal kaajo’ob ti’ Canadá yéetel Perú ti’al ka yanak xan uláak’ múul meyajo’ob tumen beyo’ je’el u béeytal u yantal jump’éel túumben nu’ukbesajil koonol ichil jejeláas lu’umo’ob.

Máasewal kaajo’obe’ ku ye’esiko’ob uláak’ bix je’el u páajtal u beeta’al mola’ayo’ob, bix u chíimpoltiko’ob yóok’ol kaab le kéen jo’op’ok u meyajtiko’ob taak’in yéetel koonol.

Beey túuno’, wa yaan máax ka u xak’alt bix u tuukul Primeras Naciones, ku yila’ale’, leti’obe’ ku na’atiko’ob tuláakal kuxtale’ ti’ u taal “Madre Tierra”, ts’o’okole’ wíiniko’obe’ chéen u kananilo’ob yóok’ol kaab.

Jets’ óolale’ ichil yéetel tuláakal ba’ax yaan yóok’ol kaabe’, k’a’anan ti’ ba’ax ku jaajkúuntiko’ob.
Le tuukulo’oba’ leti’e ba’ax ts’áak bej ti’ u kuxtal máasewal kaajo’ob tumen u ti’alo’obe’ leti’ ba’axten ts’a’abano’ob wey yóok’ol kaab, ma’ ti’al kloobiltik wa k-okoltik tak kéen p’áatak mina’an ti’al k-áabilo’ob, u jaajile’ ts’a’abon ti’al kkaláantik kuxtal yéetel yóok’ol kaab.

Ya’ab u muuch’ilo’ob Primeras Naciones ku k’a’abéetkunsiko’ob lu’umil tu’ux yaan petróleo, minerales yéetel k’áaxo’ob, ts’o’okole’ u koniko’obe’ ma’ chéen ku ts’áak u páajtalil u jóok’olo’ob taanil yéetel u yantal taak’in, tumen u seten jóok’siko’ob ti’al koonbile’ ku beetik u yantal u sajbe’entsil u loobilta’al yóok’ol kaab, le beetik ku ch’a’anukta’al kuxtal je’el bix u beeta’al kaach tumen máasewalo’ob.

Ti’ tuláakal Canadáe’, Primeras Naciones jets’ik bix kéen k’a’abéetkunsa’ak u lu’um tu k’áaxilo’ob, ts’o’okole’ yaan k’iine’ beey xan u yúuchul yéetel uláak’ k’áax naats’ yaniko’ob. Tuukul meyaj ku táak’mukta’al tumen Primera Nación k’a’anan ka u péektsilt u tuukul kaaj, ba’ale’ k’a’anan xan ka kaláanta’ak Yóok’ol Kaab.

Lu’umo’ob ti’al u ko’onol ba’ax yaan tu k’áaxo’obe’ mantats’ u bin u k’a’ananchajal ti’al u mola’ayilo’ob Primeras Naciones ku meyajo’ob tia’al mola’ayo’ob yaan Canadá.

U jala’achil Canadáe’ ts’o’ok u beetik jayp’éel nu’ukbesajo’ob yo’olal máasewal koonol ku beeta’al táanxel lu’umo’ob tumen beyo’ je’el u páajtal u náats’alo’ob ti’ uláak’ mola’ayo’ob, ti’al beyo’ u béeytal u ts’áako’ob k’ajóoltbil bix u meyajo’ob yéetel uláak’ máako’ob.

Jach chíimpolta’an ba’al yéetel mola’ayo’ob ku jóok’siko’ob ba’al ti’ lu’um, yéetel bix u tso’olol ba’al tumen máasewal kaajo’ob ti’ Canadá le kéen jo’op’ok u jóok’sa’al ba’al ti’al beyo’ ma’ u náachtalo’ob ti’ ba’ax k’a’abéetti’ob yéetel ba’ax ku tukultiko’ob.

Ma’ ka’a’abéet u tse’elel úuchben tuukulo’ob le kéen kaxta’ak túumben páajtalilo’ob kuxtal ti’al máasewal kaajo’ob; chéen k’a’anan u tukulta’al túumben ba’alo’ob, u patjo’olta’al yéetel u yantal mokt’aanilo’ob ti’al ka yanak uláak’ u jejeláasil u ko’onol yéetel u meyaj mola’ayo’ob jóok’siko’ob ba’al ich lu’um.

Koonole’ jump’éel ba’al suuk u beeta’al ti’ kuxtal te’e k’iino’oba’, tu’ux táan u táakpajal máasewalo’ob ti’ Canadá.