de

del

Salomón Bazbaz
Oochel Rodrigo Díaz Guzmán
K'iintsil

Jueves 25 ti' octubre, 2017

[b]Miatsil[/b]

Ba’ax identidad. Tu’ux ksíijil, tu’ux knojochtal. Yaan u nu’uk u biinsikubáaj máak. Máax jets’ik. To’on wáaj, wa k’a’anan xan u éejenta’al tumen uláak’ máak. Bix u yóolil mexikano’ob. Ya’abach juntéenake’ ma’ máak ts’áak u yóoli’, ku ts’a’abal tumen ba’ax bak’áchtik.
Identidade’ ma’ leti’e’ ba’ax ku yóotik máak wa le ku páajtal u beetiki’ (beey u na’ata’al tumen máaxo’ob beetik xak’al xook yo’olal), tumen u jaajile’, identidad leti’ ba’ax ku ts’a’abal yóok’ol juntúul kajnáal (ku ts’a’abal yóok’ol máak, tu táan yóok’ol kaabe’ kchikpajal je’el bix u yilko’one’, tumen to’one’ ma’ leti’e ba’ax ktukultik wa kk’áato’. Identidade’ jump’éel ba’ax ku síijil táankab tak ti’al u k’uchul ichil, ma’ kúulpachi’.
Bejla’e mixba’al yaan u yil beyka’aj u yutsil, u no’ojanil wa u yaabilajil máak ti’ le lu’um tu’ux kajakbalo’. Yaan k’iine’ u identidade’ je’el tak u beetik u péech’óolta’al wa u loobilta’al máak. Jaytúul máak ts’o’ok u kíinsa’al tu k’aaba’ identidad. Identidad walkila’ ma’atech u p’íitkúunsaj. Ku ya’abkúunsaj. Bejla’e’ libaneso’on, mexikano’on, guadalupano’on yéetel budiasta’on. Túumben tuukula’ k-íidentidad.
Yo’olal u lu’umil México, ba’ax identidad mexicana. Ba’ax nupkíinsiko’on Tijuana tak Chetumal. Janal wáaj. Le wáaj ti’e’ ba’ax kjaajkúuntiko’. U nu’ukil u biinsikubáaj máak wáaj. Kt’aan wáaj.
Ko’ox kaxt u identidadil México, baatsil, u yaabilaj lu’um, klu’umil.
Ba’ax meyaj k’a’abéet kbeetik ti’al kmu’uk’ankunsik k-identidad ba’ale’ ma’ ti’al ka píitmáanako’on je’ex le ku yúuchul Estados Unidos yéetel uláak’ lu’umo’ob ti’ yóok’ol kaab.

[b]Táaxel kuxtal[/b]

Jump’éel lu’um u’ulabtik táanxelil máako’ob, je’el bixak ka’a k-óot k-ilej. Ti’ ktaal tu jejeláasil tu’uk’ilo’ob yóok’ol kaab.
Yaan migración ku yantal chéen ichil, máako’ob ku jóok’ol tu kaajalo’ob ti’al u bino’ob noj kaaj, beyxan kúulpach.
Yaan táanxelil máako’ob ti’ centroamerica yéetel sudamerica ku k’uchulo’ob México. Yaan máako’ob ti’ Estados Unidos yéetel Canadá ku taalo’ob tak tlu’umil.
Beyxan to’one’ ti’ yano’on ichi jump’éel noj péektsilal wíinik ucha’an tu k’ajla’ayil u kuxtal máak yo’olal mexaikano’ob ku bino’ob Estados Unidos.
Ba’ax beetik u bin máak kajtal táanxel lu’um. Ba’ax ma’ táan u yúuchul tu beel ti’al ka yanak u p’atik máak u yotoch ti’al u kaxtik kuxtal táanxel lu’um.
Ba’ax ku yúuchul yéetel máako’ob ku bino’ob táanxel lu’umil, ku sa’atal ba’ax suukti’ob wáaj. Wa, je’ex u yúuchul yéetel chicano’ob, u chíikulalo’ob México ku beetchajal yéetel u miatsilo’ob beyxan u yits’atilo’ob wáaj.
Ba’ax beetik u ya’abtal wa u p’íitchajal u bin kajtal máak táanxel lu’um.
Je’el bix noj lu’umilo’one’, jaaj wáaj k’a’anan kki’imak óoltik taak’in ku túxuta’al ti’al ka yanak taak’in te’e lu’uma’.
K’a’anan xan ktukultik uláak’ migraciones ku yantal, ma’ chéen le ku beetik wíinik, beyxan le ku beetik ba’alche’ob yéetel k’áaxo’ob.
U ya’abil úuchben ba’alche’ob yaan tu lu’umil México, ku tséentiko’ob yóok’ol kaab. Ba’ax suuk u jaanta’al ti’ jejeláas táanxel lu’umo’obe’ ku beeta’al yéetel xíiwo’ob beyxan yéetel ba’alche’ob luk’o’ob México ts’o’okole’ bejla’e ma’ tu páajtal kkaláantiko’ob.
BIx k’a’anan u yila’al táanxel máako’ob ti’ jump’éel lu’um je’el bix México.

[b] Etnicidad[/b]

México jump’éel lu’um jejeláas u miatsil yéetel u máasewal kaajilo’obe’ u asabil k’a’ana’an chíikulal. Kex kúulpachchaja’ane’, u 10 por cientoil ti’ tuláakal kajnáalo’ob Méxicoe’, u yóolil k’a’ajsajil yéetel u nu’ukil u ts’aatáanta’al kch’i’ibal, ba’ale’ beyxan u leti’ob xan u ya’abil máax óotsil u kuxtalo’ob. K’a’anan u séeb chíimpolta’al u kuxtal le kaajo’oba’, u yu’ubal ba’ax ku tukultiko’ob yéetel ba’ax ku yu’ubiko’ob ti’al ka yanak tsikbal ichil mola’ayo’ob yéetel Noj Lu’umil. Ba’ale’, ti’al u kaláanta’al u miatsilo’ob.
Méxicoe’ jump’éel multiétnico lu’umil, maanal ti’ 60 miatsilo’ob yaan, ts’o’okole’ maanal ti’ 62 t’aano’ob yaan. Ka’ache’, le kéen jo’op’ok u kaxta’al u identidadil le noj lu’uma’, ku p’éelilikúunsa’al tuláakal miatsilo’ob, ku kaxanta’al ka laj t’aanako’on ich káastelan t’aan, ka kp’at kbíikunsajo’ob, ka súutko’on mexikano’on, kex tumen yaanal kmiatsil. Ba’ale’ ti’ le ts’ook ja’abo’ob yo’olal u jejeláasil miatsilo’obe’, ts’o’ok u k’expajal ba’al. Walkila’ k’a’anan ka yanak jejeláas miatsilo’ob.
U yantal u identidad máake’ jump’éel ba’al k’a’anan. U t’a’anal máasewal t’aan yéetel u ts’a’abal jump’éel nook’ ku ye’esik miatsile’, ku ts’íibóolta’al. Bejla’e’ México ku chíimpoltik u jejeláasilil, ba’ale’ ma’atech u k’iimbesik. Ku éejentik, ba’ale’ ma’atech u ayik’alkúunsik. Ku néentikubáaj yéetel jejeláasil u boono’ob, ba’ale’ ma’ uts tu yichi’i. Ba’ale’ ti’ xan yaan lu’umili’. Ka’ache’ ku t’aan máak yo’olal maaya, totonaca wa yaqui k’áaxo’ob, Bejla’e’ ma’ chéen ts’o’ok u laj to’okol ti’ob. Kex tumen láayli’ ti’ kaja’ano’obe’, ma’ tu páajtal u meyajo’ob ts’o’okole’ yaan k’iine’ k’a’abéet xan u majáantiko’ob k’áax ti’al ka béeyak u paak’alo’ob. Ba’axten táanxelil máako’ob sijnáalo’ob México ku beetik u koolo’ob ku nojba’alkúunsa’alo’ob yaanal lu’um yo’olal le meyaj u yojel u beeto’ob ts’o’okole’ ti’ México chéen beey p’ata’anil kool.
Ti’ jump’éel lu’um jejeláas u miatsil ts’o’okole’ ku jach yantal pech’óolale’, bix k’a’anan u ch’a’anuktal identidad. Ba’ax much’kíinsik miatsilo’ob. Ba’ax u túumbenil tuukul ti’al etnicidad. Ba’ax kpa’atik tia’al kchíimpoltik yéetel knoj ba’alkúunsik k-etnicidad.

* Tres ideas dentro de la jornada Hacer México que impulsó el Instituto de la Mexicanidad en Casa Lamm de la Ciudad de México.