de

del

Katia Rejón
Oochel Rodrigo Díaz Guzmán
K'iintsil

Jo’, Yucatán
Jueves 19 ti’ octubre, 2017

Kex tumen óoli’ 34 millonesil méexika’ano’ob kaja’an Estados Unidos, ts’o’okole’ 7 millonese’ mina’an u ju’uno’obe’, tak bejla’a ma’ yanak a’almaj t’aan ti’al ka ila’ak ba’ax ku yúuchul yéetelo’ob, mina’an a’almaj t’aan ilik bix u máan u kuxtal táanxelil máako’ob, beey tu tsolaj aj xak’al xook Estela Guzmán yéetel Pedro Lewin, uchik u ye’esa’al u documentalilo’ob Ecuador, España yéetel México, yo’olal migración, tu kúuchil Museo Palacio Cantón, ichil u cha’anil Festival de Cine y Vídeo Kayche’.

“Yéetel tuláakal chíimpolal, máax jo’olbesik Instituto Nacional de Migración u beetmaj u kanan kaajil. Mina’an máax ts’aatáantik ba’ax ku yúuchul yéetel le je’ela’. Unaj yaan juntúul Secretario de Relaciones Exteriores máax ilik tuláakal táanxelil máako’ob ku ya’alik “taal kaambal”, ka tu k’amaj u meyajil”, tu ya’alaj Estela Guzmán uhcik u t’aan yo’olal Luis Videgaray.

[b]U yóok’ol kaabil táanxel máako’ob[/b]

Aj xak’al xooko’obe’ tu ya’alajo’ob ti’ tuláakal yóok’ol kaabe’ yaan 244 millonesil máako’ob ma’ kaja’ano’ob tu’ux síijo’ob. México, tu yáanal Indiae’, u ka’ap’éel lu’umil tu’ux asab ya’ab máax ku jóok’oli’, u xookile’ ku náaka’al tak 12 millones, yáax lu’ume’ ku jóok’ol 15 millones, kex tumen te’elo’ asab ya’ab u kajnáalp’ob yaan

Jo’o kóom cha’an j-e’esa’abo’obe’ ku k’aaba’tik, Un lugar, beeta’an tumen Iván Fernández ti’ España; Qué se nos perdió, beeta’an tumen Alexis García Pérez yéetel 17 años juntos, beeta’an tumen Javier Fesser ti’ Cuba; Cuvicuvi, beeta’an tumen Patricia Zapata Cueva yéetel A corto plazo, beeta’an tumen Yasodari Sánchez yéetel Ángela Chapa, ti’ México.

Guzmáne’ tu ya’alaj u tsikbalil táanxelil máako’obe’ jump’éel ba’al suuk u yu’ubal, ts’o’okole’ máaxo’ob beey u máan kuxtal ti’obe’ “kpatik u k’aaba’ob beey terrorista tak ookol waach. K’a’anan kch’éensik kbeetik ba’al beyo’”, tu ya’alaj.

Ichil xaak’al beeta’an tu ja’abil 2016, tu lu’umil Yucatáne’, ku yokol 143 millonesil dólares yo’olal remesas, ba’ale’ wa ku táakbesa’al xan u remesasil Quintana Rooe’, ku ketik u 15 por cientoil taak’inil ku jóok’ol ti’ le lu’uma’.

“Méxicoe’ u xuulil kaaj asab nojoch ti’ yóok’ol kaab, ku káajal Tapachula yéetel ku ts’o’okol Tijuana, ts’o’okole’ ti’ laj yaan tuláakal ba’ax loobiltik u páajtalil wíinik”, tu ya’alaj aj xak’al xook.

Tu súutukil u t’aan Pedro Lewin, tu ya’alaj u tuukulil cha’ane’ jach k’a’anan, tumen yéetele’ ku kaxanta’al ka k’a’abéetkunsa’ak its’at ti’al ka yanak u muuk’ t’aan “tumen ku bin tu nak’ máak, tak tu yoot’el. Le kéen kxok jump’éel ts’íibe’, ku kaxantik u jelbesik bix ktuukul ba’ale’ le je’ela’ talam. Jump’éel noj meyaj yaan ti’al máaxo’ob taak kk’exik ba’alo’ob ti’al u yutsil máak”.