de

del

Paul Antoine Matos
Oochel Raúl Angulo Hernández
K'iintsil

Jo', Yucatán
Viernes 29 ti' septiemnbre, 2017

Bolontik’uj tak óoxlajuntik’uj u nuuktal xya’ache’, u boonilo’ob, chak, boox, k’ank’an yéetel sak, ku xíimbaltik kanti’itso’ob, u jo’okúulil che’e ku ye’esik u chúumukil yóok’ol kaab. Tu ts’u’u le nikte’obo’ ku tóop’ol yuumtsilo’ob, bala’ano’ob tumen nikte’ob.

Tu yúuchben k’ajla’ayil México, beyxan ichil u táan u máan u k’iinilo’ob Colonia, ku kili’ichkúunsa’al nikte’ob. Ki’ichkelemtak yéetel kili’ichtak, tu jejeláasil u boonil yéetel u bookilo’obe’, ku chikpajalo’ob ti’ úuchben miatsilo’ob le noj lu’uma’, ku p’éelilchajalo’ob tu chuuno’ob. U káajbalil yóok’ol kaab yéetel u xuul kuxtalil.

230 nu’ukulo’ob, u ye’esajil La flor en la cultura mexicana, tu kúuchil Museo Regional de Antropología Palacio Cantón, ku ch’a’ajoltik u ki’ichkelemil yéetel bix u na’ata’al nikte’, tumen jump’éel ba’ax ts’o’ok u suuktal u yila’al; ba’ale’, ku sa’atal to’ob ba’axten k’a’anan tumen mantats’ k-ilik. E’esajile’ yaan u páajtal u cha’anta’al tak 19 ti’ noviembre.

[b]Nikte', u chíikulal miatsil[/b]

E’esajile’ ku kaxtik u jelbesik tuukul, tumen nikte’e suuk u yila’al, “kéen xíimbalnako’one’ k-iliko’ob je’el tu’uxa’ake’ ba’ale’ ma’atech k-ilko’ob, ts’íibta’an ti’ kk’ajla’ayil. Kéen síijko’on, tak le kéen kíimiko’one’ kk’a’abéetkunsik nikte’, tia’al k’iimbesajo’ob, tia’al ba’ax suuk u beeta’al, ti’ k-yaj óolalo’ob, ichil kki’imak óolil, tia’al its’at, miatsil, tuláakal chuup yéetel”, ku ya’alik máax jo’olbesik Museo, Giovana Jaspersen.

Beeta’ab e’esajil tumen “jump’éel chíikulal chika’an ti’ klu’um ba’ale’ beyxa ti’ táanxel tu’uxo’ob, le kéen tukulta’ak tumen táanxelil máako’ob bix Méxicoe’, ku taal tu poolo’ob úuchben kaajo’ob yéetel nikte’ob”.

Ichil k’ajla’ayile’, ku ya’alik, ts’o’ok u jelpajal bix u na’ata’al. Lik’ul u k’iinilo’ob Meseoaméricae’ tak prehispánico its’ate’, ku jbeeta’ab xaak’ailo’ob tu yo’olal, ba’ale’ beyxan k’a’abéetkunsa’ab tia’al u ts’a’abal ti’ búukinajo’ob. “Ku k’éexel, ku jel tukulta’al yéetel ku jeel jéets’el bix u na’ata’al”; tu tsikbaltaj Jaspersen.
Ba’ale’ beyxan ku súutul jump’éel noj chíikulal romanticismo ti’ ko’olelo’ob kuxlaj siglo XIX, ku tukultik, le beetik ku kaxta’al ka jelbesa’ak tuukul yóok’olal, tumen beyo’ je’el u suut yáax tuukul yanchaj yo’olal, jump’éel ba’al láayli’ ti’ to’on u taal.

Beyxan, te’e e’esajilo’ nikte’obe’ ku beetik u múuch’ul jejeláas miatsilo’ob yéetel tuukulo’ob, ku ya’alik.