de

del

De La Redacción
Oochel Alejandro Gutiérrez
K’iintsil

Jo’, Yucatán
Miércoles 31 ti' agosto, 2017

Ichil xookilo’ob ts'a'ab k'ajóoltbil yo’olal kaab ku jóoksa’al konbil tumen Secretaría de Economía, chikpaj Méxicoe’ tu konaj 93.7 millonesil dólares kaab tu ja’abil 2016, le je’elo’ ku ye’esik j-éem 40 por ciento wa ku ke’etel yéetel le ja’ab máaniko’. Ti’ tuláakal u noj lu’umil México, beetchaj 55 mil 84 toneladas, j-éem 11 por ciento wa ku ke’etel yéetel 2015.

Yucatáne’ leti’e lu’um tu’ux asab ya’ab u beeta’al kaab, ba’ale’ ti’ 11 mil 629 toneladas ku yantal ka’ach 2015, bejla’e’ chéen 7 mil 490 ku beeta’al, beey tu ya’alaj Máximo Paredes, máax jo’olbesik desarrolo rural yéetel comercialización ti’ Secretaría de Desarrollo Rural te’e noj lu’uma’.

Ya’abach ba’alo’ob je’el u beetik ka éemek beyka’aj ku beeta’ali’, je’el bix u k’expajal bix u máan k’iin yéetel u seten k’a’abéetkunsa’al agroquímicos tumen kabnáalo’ob, leti’ beetik u kíimil u yik’el kaab.

Beey tu tsolaj aj xak’al xook ti’ Unidad Sureste del Centro de Investigación y Asistencia en Tecnología y Diseño del Estado de Jalisco (Ciatej), Ana Luisa Ramos Díaz, máax ku múul meyaj yéetel u mola’ayil Centro para la Innovación y la Movilidad S.A. de C.V., tia’al ka beeta’ak jump’éel kúuchil digital tu’ux ma’ u talamchajal ti’ kabnáalo’ob u beetiko’ob ba’ax k’a’abéet tia’al u jets’iko’ob u yutsil kaab. Nu’ukule’ yaan u ts’áak u páajtalil u yáax ilko’ob bix u yutsil kaab kéen jóok’ok, beyxan u yojéeltiko’ob ba’ax ts’o’ok u seen beeta’al ti’ kaab tak le ken jóok’sa’ak konbil. Ku tukulta’al nu’ukule’ yaan u ts’o’oksal ma’ili’ yáax s’o’okok 2017, tia’al beyo’ u páajtal u k’a’abéetkúunsa’al tumen je’el máaxake’.

[b]Kaab certificarta'an[/b]

Kex ya’ab u yutsil ku yantal le ken certificarta’ak kaabe’, ma’ yaan kabnáalo’ob u ts’íitmaj u k’aaba’obi’, tumen tia’al ka béeyake’ unaj u yáax beeta’al jejeláas ba’alo’ob jeets’a’an tu a’almaj t’aanil México yéetel uláak’ táanxel lu’umo’ob.

Tia’al u béeytal u ya’alal tumen kabnáalo’ob orgánico le kaab ku beetiko’obe’, k’a’abéet u yáax máansiko’ob láak’inaj áantaj, xaak’alil yéetel certificación jets’a’an k’a’anan u yantal tia’al ka béeyak u ya’alal no’ojan kaab. Tuláakal le ba’alo’oba’ ku je’ets’el tumen Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (Senasica) ti’ Secretaría de Agricultura, Desarrollo Rural, Pesca y Alimentación (Sagarpa); u agencial u jala’achil Estados Unidos tu’ux ku xak’alta’al janabe’enba’alo’ob, ts’aako’ob, nu’ukulo’ob tia’al ts’ak yaj yéetel uláak’ jejeláas ba’alo’ob (FDA, yo’olal u k’aaba’ ich inglés), beyxan tumen organismo de regulación europea.

Certificacióne’ ku jets’en no’oja’an kaab tia’al jaantbil tumen wíinik. Ba’ale’ le ken ila’ak yaan u yala’ pesticida wa antibióticoe’ ku beetik u su’utul tumen táanxel lu’umo’ob. Le beetik ku pe’er kabnáalo’ob, tumen xaak’ale’ ku beeta’al tak le kéen k’ujsa’ak kaab tu’ux ku konbil, ts’o’okole’ ma’ ko’oj u konko’obi’.

Ba’ale’ u beeta’al certificacióne’ ku ko’ojtal, tumen mola’ayo’ob jets’ike’ ku yáax beetiko’ob jump’éel xaak’al tia’al u yilko’ob beyka’aj u nojochil mola’ay beetik kaab; suuka’anile’ ku máan ti’ 20 mil pesos u bo’olil, ba’ale’ yaan kabnáalo’ob ma’ ya’ab kaab ku jóok’siko’obi’, chéen 20 kilos ichil jump’éel winal, wa tumen yanchaje’, le beetik ma’atech u jóok’siko’ob certificado tumen jach ko’oj utia’alo’ob.